Kuidas kaitsta vasikaid talvise külma ja niiskuse eest?

Vasikate puhul on üks tavalisemaid stressitegureid nende elukeskkonna temperatuuri kõikumine alla- või ülespoole termoneutraalset tsooni ehk temperatuurivahemikku.

Termoneutraalse tsooni piirid on alumine kriitiline temperatuur ja ülemine kriitiline temperatuur. Need piirid ei ole püsivad ning neid ei määra üksnes välistemperatuur, vaid neid mõjutavad näiteks ka tuule kiirus, õhuniiskus, karvkate, päikesevalgus, allapanu ja mäletsemine.

Temperatuuri langemisel alla alumise kriitilise temperatuuri peab vasikas kasutama energiat, et toetada organismi põhifunktsioone ja hoida kehatemperatuuri. Sõltuvalt vanusest tekib vasikatel külmastress eri temperatuuridel. USA riiklik teadusnõukogu (NRC) on määratlenud vasikatele alumise kriitilise temperatuuri: alla 3 nädala vanused vasikad: 15 °C; üle 3 nädala vanused vasikad: 10 °C. See tähendab, et esimese kolme elunädala jooksul tekib külmastress, kui temperatuur langeb alla 15 °C.

Teisest elukuust võõrutamiseni on vasika mugavustsoon palju laiem, jäädes vahemikku 7,8–26,7 °C. Selles vanuses ei ole korralikult toidetud vasikatel külmastressi tekkimine tõenäoline, kui temperatuur ei lange alla –2 °C.

Vasikate energiavajadus madalal temperatuuril

Sündides on vasika keha rasvaprotsent vaid 3–4, mis on palju väiksem kui enamikul teistel loomaliikidel. See tähendab, et vasikas on külma vastu halvasti kaitstud ja tema energiavaru on väga väike. Alumisest kriitilisest temperatuurist madalamal temperatuuril kasutab vasikas energiat, et keha baastemperatuuri hoida. Seetõttu hakkab vasikas esimesest elupäevast kaalu kaotama. Tugeva külmastressi puhul kasutab keha rasvavarud kiiresti ära ja hakkab energiat ammutama lihastest.

Temperatuuril –17,8 °C põletab 40,8 kg kaaluv vasikas, kes saab 454 g piimaasendajat päevas (3,8 liitrit 12,5% piimaasendajalahust), keha kogu rasvavaru (umbes 3–4% kehakaalust) 18 tunni jooksul. Pärast seda hakkavad organismi süsteemid välja lülituma, et energiat säästa. Esimene, mis ohverdatakse, on immuunsüsteem, mis surutakse alla ja lakkab toimimast.

2007. aasta NAHMS USDA uuringu kohaselt muudab ainult 33% piimakarjakasvatajatest külma ilma saabudes vasikate söötmist. Kui külmastressi mõju ei leevendata, aeglustub vasika kasv, nõrgeneb immuunsüsteem, suureneb haigestumisrisk ning vasikas allub ravile halvasti ja võib surra.

Kuidas rahuldada täiendavat energiavajadust söötmise abil?

Talvel peavad vasikad saama söödaga lisaenergiat. Uuringud on näidanud, et kui vasikas saab piisavalt toitu, talub ta märkimisväärselt pikki külmaperioode, ilma et see mõjutaks tema kasvu. Alatoidetud vasikad kaotavad kaalu; keha kudede kasutamine, et säilitada energiataset, kahjustab immuunsüsteemi, mis ei kaitse vasikat enam haiguste eest.

Iga kraad alla vasika alumise kriitilise temperatuuri suurendab energiavajadust 1% võrra. Näiteks kui teil on vastsündinud vasikas ja temperatuur on –1 °C, mis on madalam kui vasika alumine kriitiline temperatuur 10 °C, tuleb tagada, et vasikas saaks vähemalt 20% rohkem energiat kehatemperatuuri hoidmiseks.

Et suurendada teravilja osa ja toetada mäletsemisfunktsiooni väljaarenemist, piiratakse enamiku söötmiskavade kohaselt piima või piimaasendaja kogust. Kahjuks on vasikate sellisel söötmiskaval mõned puudused. Esimese 3–4 elunädala jooksul, enne koresööda hulga suurendamist, on vasikad suhteliselt alatoidetud ja oht, et söödaga ei saada piisavalt energiat, on suurem. Parim viis vasikatele lisaenergiat anda on suurendada piima või piimaasendaja kogust.

NRC arvutatud toitainevajaduse alusel piisab täiendava energiavajaduse rahuldamiseks ühest täiendavast toidukorrast, mil antakse 228 grammi piimapulbrit, mis sisaldab 20% valku ja 20% rasva, kui temperatuur langeb kuni –6,7 °C. Temperatuuril –29 °C peaksid vasikad saama kaks täiendavat toidukorda.

Mida kiiremini hakkab vasikas sööma teravilja, seda kiiremini hakkab tema organism tootma tänu mäletsemisele lisaenergiat. Startersööta söövate vasikate, eelkõige nende, kes on vanemad kui 3 nädalat, alumine kriitiline temperatuur on madalam ja neil on kergem rahuldada suurenenud energiavajadust, süües rohkem teravilja.

Vasikate täiendav söödavajadus külma ilmaga

Allikas: Mugandatud raamatust „Nutrient Requirements of Dairy Cattle”, 2001.

*20% valgu- ja 20% rasvasisaldusega piimaasendaja segatud veega vahekorras 12,5% (125 grammi liitri kohta)

*Tingimusel, et vasikad on kuivad, neil on piisav allapanu ja nad ei ole tõmbetuule käes.

 

Talvekuudel karmi ilmaga toimetulekuks:

1) Tuleks kasutada vähemalt 20% rasvasisaldusega piimaasendajat.

2) Väga külma ilmaga tuleks sööda kogust suurendada vähemalt 50% võrra või isegi kahekordistada. Söötmiskorra ajal anda rohkem piima, näiteks anda kaks korda päevas 1,9 liitri asemel 2,8 liitrit või anda sama kogus, kuid suurendada söötmiskordi kahelt kolmele päevas.

3) Piimaasendaja kuivainesisaldust võib suurendada 12,5%-lt 16%-ni (seedimisprobleemide vältimiseks ärge minge 12,5%-lt 16% le üle korraga).

4) Kombineerige mõlemat meetodit, et väikest kasvu tõuvasikad saaksid vähemalt 589 grammi ja suurt kasvu tõuvasikad 907 grammi kuivainet päevas.

5) Andke vasikatele sooja vett kolm korda päevas, iga kord vähemalt 30 minuti jooksul. Nii saate olla kindel, et vasikatel on piisav võimalus juua.

6) Kontrollige, kas vasikatel on piisavalt allapanu, mis hoiab nad kuivad ja soojas.

Vasikate jaoks on väga oluline nende elukeskkond

Puhas ja kuiv karvkate, mis sõltub suurel määral vasika elukeskkonnast, kaitseb külma eest paremini kui märg ja pulstunud karv. Väikeste vasikate soojashoidmiseks võib lisaks kasutada vasikakatet. Väga tähtis on kasutada seda õigesti. Kate aitab kõige paremini alla kolmenädalasi vasikaid, kes teravilja veel ei söö. Veenduge, et vasikas ei hakka päeval katte all higistama, sest öösel, kui temperatuur langeb, jahutab märg karv vasika kiiresti maha.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Laut peab olema selline, et õhk vahetuks piisavalt ega tekiks tõmbetuul. Mullikad peaksid olema kaitstud külma ja sademete eest. Sageli tekivad vasikatel ja mullikatel talvel hingamisteede haigused, sest õhuvahetus laudas on ebapiisav või ülemäärane, ja see vähendab ka nende soovi piima juua.

Kontrollige, kas vasikatel on piisav allapanu, et hoida nad kuivas ja soojas. Kasutage sügisel, talvel ja kevadel allapanuna õlgi, et vasikate soojakadu vähendada. Kui tahate kontrollida, kas vasikal on piisavalt õlgi, tehke n-ö põlvekatse (kui te ei ole kindel, kas allapanu tuleks vahetada, põlvitage allapanul 20 sekundit. Kui põlved saavad märjaks, tuleks lisada õlgi või vahetada allapanu).

Puhtas ja kuivas varjualuses, kus allapanuna kasutatakse õlgi, võib tunnetatav temperatuur olla välistemperatuurist paar kraadi kõrgem. Kui aga vasikas on tuule ja vihma käes, võib tunnetatav  temperatuur olla välistemperatuurist oluliselt madalam.

 

Külmades tingimustes on väga tõhusad spetsiaalsed vasikatele loodud hütid, boksid ja katted. Loe nende kohta täpsemalt SIIT.

Vastsündinud vasikate keha rasvaprotsent on 3–4% ja seetõttu on nende külmastressitaluvus väike, eelkõige esimese kolme elunädala jooksul. Kui anda vasikale rohkem piima või piimaasendajat, saab ta vajaliku koguse lisaenergiat, sest selles vanuses ei seedi vasika organism teravilja piisavalt. Talvel ei tohi unustada ka vett. Kuiv ja hästi õhutatud varjualune ning vasikate eest korralikult hoolitsemine on esmatähtsad, et kindlustada talvel sündinud vasikatele hea elualgus.

Kiirustage, sest novembri lõpuni pakub DeLaval kampaaniahinnaga Feedtech vasikatooteid! Sirvi pakkumisi SIIT.

Vaata lisa: www.delaval.ee