Õpi põllumajandust Maaülikoolis, mille tase pälvis maailmas ülikõrge reitingu

Eesti Maaülikooli turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Mets: „Kui valite parajasti õppesuunda või plaanite erialast kannapööret, siis nüüd on käes õige aeg, kindlasti jõuate teha oma valiku.“ Mets lisab, et käimas on vastuvõtt nii bakalaureuse- kui ka magistriõppesse ja seda kuni 6. juulini.

Kõlavate nimedega õppekavasid leiate haridusturult palju, kuid kas neil kõigil jätkub ka seda sisu, mida pealkirjas lubatakse? Seda tuleb igal õppimishuvilisel muidugi endal hinnata. „Maaülikool julgeb kindlalt öelda, et kõik tema õppekavad on kvaliteedimärgiga. Näitab seda ühelt poolt rahvusvaheline täisakrediteering, teisalt ka ülikõrge 37. koht rahvusvahelise reitinguagentuuri QS World University Rankings edetabelis maaülikooli kõige peamistel vastutusaladel – põllumajanduses ja metsanduses. Meie õpe on praktiline ja tihedalt seotud teadusega,“ tundis Mets heameelt.

Üha teravamalt kostub ühiskonnast signaale, et suur puudus on veterinaaridest, loomakasvatusjuhtidest, toidutootmise tipptehnoloogidest ning kõige laiemas mõttes haritud põllumeestest ja -naistest. Uued tehnoloogiad, rohepööre, kliimamuutused ning rahvusvaheline toidujulgeolek on valdkonnad, kus maaülikoolist võrsunud spetsialiste otsitakse taga tikutulega ja ka palgad pole laita. Seetõttu tasubki kaaluda, kas põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, toiduainete tehnoloogia, aiandus, loomakasvatus, kalandus ja rakendusökoloogia või veterinaarmeditsiin võivad olla sinu kutsumuseks?

Toidutootmises on täna märksõnadeks: üha väiksema keskkonna jalajäljega, toorainet austades ja säästes. Osates kaitsta muldi, vett ja elurikkust. Tagades loomade heaolu ning leides lahendusi haiguste ja kahjurite vastu. Maaülikooli erialad on vastutusrikkad ja kui otsustad mõnda neist õppida, sõltub sinust tulevikus palju.

Või tunned, et sinu tulevik on hoopis metsas? Kujundad metsapoliitika tulevikku ja hoolitsed, et nii kvaliteetne puitmaterjal Eesti majanduse hüvanguks kui ka liigiline mitmekesisus meie kõigi hüvanguks oleks tagatud. Tegeled tõsiste teemadega nagu küsimus, millised metsad kasvavad meil tulevikus, sest kliimamuutuste eest on meil põgeneda raske.

Lisaks põllumajandusele ja metsandusele, mis on Eesti teaduse lipulaevadeks, leiab maaülikoolist teisigi ühiskonnas väga vajalikke erialasid. Olgu nendeks siis tehnikateadused või teised inseneeria erialad nagu maaehitus, puidutöötlemise tehnoloogiad, vesiehitus ja veekaitse või tehnotroonika. Pole mingi saladus, et inseneridest on suur puudus ja ägedates projektides saab kaasa lüüa juba tudengina.

Maaülikooli tuntakse rohkem tema rohelisema mõttelaadi poolest ning seetõttu on väga populaarsed erialad ka keskkonnakaitse ning loodusturism. Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse ehk maastikuarhitektuuri eriala püüab looduse ja inimese vajadused ühendada nii, et kõigil oleks hea. Geodeesia, kinnisvara ja maakorralduse eriala ülesandeks on kõik keskkonnas ja ruumis asuvad väärtused täpselt ära mõõta ja hinnata. Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine on aga õppekava, mis aitab rahavooge planeerida nii maal kui linnas ning hinnata ettevõtluse kasumlikkust.

Risto Mets tõdeb, et igal aastal uurib maaülikool, mida tudengid oma ülikooli juures kõige enam väärtustavad. Enim tõstetakse esile sõbralikke õppejõude ning mugavat ja kompaktsed linnakut, mis loovad koos mõnusa õpikeskkonna. Näiteks asuvad mõlemad ülikooli ühiselamud otse rohelises ülikoolilinnakus ja nii jõuab loengusse kõigest viie minutiga.

Kes tahab päeva jooksul sportida, saab seda linnakus igal ajal teha nii spordihoones kui ka välialadel. Talvel on linnaku naabruses avatud suusarajad, uisuväljak, suvel tenniseplatsid ja kettagolfi rajad. Ka rand Emajõe ääres on kiviga visata.

Hea side õppejõududega jääb püsima ka pärast lõpetamist. Koostöö on kasulik, et uued teadussaavutused jõuaks kiiremini ettevõtlusesse ning looks ühiskonnas laiemat kasu.

Põlisest maarahvast rohkem linliku heaoluühiskonna suunas ning igapäevase toimetuleku nimel pole tarvis enam palju pingutada, kipuvad inimesed kaugenema neist tarkustest ja väärtustest, mis on meid siin kliimas elus hoidnud aastatuhandeid. Paraku ei püsi ühiskond üksnes pehmetel väärtustel ja kaunitel kunstidel. Riik vajab spetsialiste, kes suudaksid korraldada elu nii, et majandus õitseks, kuid ka meie õhk ja vesi ning metsad ja mullad oleksid kaitstud. Sellised inimesed tulevad Eesti Maaülikoolist.

Vaata lisainfot www.emu.ee/sisseastumine ja tee oma valik!