Cortevaga Taanis biopreparaadi UtrishaN efektiivsust uurimas

Billundi lennujaamas ootas meid kohalik buss, millega sõitsime umbes poole tunni sõidu kaugusele Rostgardi, kus võttis meid vastu Kongeaa Agro taimekasvatusjuht Jan Laursen. Jan Laursen on ka ühtlasi Rostgård Maskinstationi tegevjuht, viimane tegeleb peamiselt teenustega.

Jan ütles, et UtrishaN kasutamise tulemused on muljet avaldanud, sest neil õnnestus tänu biostimulandi kasutamisele saada rapsis 435 kg/ha suuremat saaki. Alguses tal nii suurt usku tootesse polnud, kuid tulemusi nähes on ta väga positiivne ning nad suurendavad oluliselt Kongeaa Agros UtrishaN kasutamist. Nende arvates on UtrishaN huvitav toode just seetõttu, et kui nad suudavad jätkuvalt saagikust tõsta ja veidi lämmastikku juurde hankida, on tootel tulevikku. Täna on nad kasutanud UtrishaNi nii talirapsil kui ka maisil.

Corteva esindaja Jens Larsen lisas, et seni on nad häid katsetulemusi saanud teistes Euroopa riikides nagu Saksamaa, kuid paremate kasutusefektiivsuste saamiseks on nad alustanud koostööd Taani põllumajandusfirmadega, et saada katsetulemusi kohalike olusid arvestades. Reisile olid kaasatud põllumehed, kes on Eestis samalaadseid katseid teinud ning väga põnev oli vaadata ja kuulata, kuidas Taanis läinud on.

Jens Larsen rääkis, et nad tegid 2022. aastal Århusi ülikooli Flakkebjergi osakonnas UtrishaNi katseid, mis näitasid keskmiselt 163 kg võrra talirapsi seemnesaagi suurenemist hektarilt võrreldes standardiga. Tänaseks on ka välja arvutatud 2023. aasta tulemused, milleks on keskmine lisasaak Taanis 195 kg/ha, tema sõnul on see suures pildis sarnane mujal Euroopas saadud tulemustega. Kongeaa Agros saadud tulemused olid võrreldes teiste Taanis saadud katsete tulemustega parimad. Katseandmete põhjal on UtrishaN kasutamine Põhja ja Baltikumi regioonis viimase kahe aasta põhjal andnud keskmiselt lisasaaki 170 kg/ha.

UtrishaN on biostimulant ehk bakter, mis tungib taime sisse. Kui see on taime sees, seob UtrishaN õhust lämmastikku läbi lehtede nii, nagu seda teevad liblikõielised (hernes, uba) kultuurid. Seeläbi aitab toode kaasa taimede lämmastikuvarude suurendamisele ja suurendab saagipotentsiaali.

Corteva soovitus on kasutada UtrishaNi rapsi 4-5 lehe faasis sügisel, tavaliselt on see nende tingimustes alates septembri keskpaigast. Jan Laursen ütles, et kahjuks sel aastal ei õnnestunud neil täpselt soovitatud ajal pritsida, kuna vihmade tõttu saadi põllule alles 5-6 rapsi lehe faasis. Kuid ka sel ajal olid toote kasutamiseks ning bakterite sisenemiseks taime tingimused optimaalsed. Eesmärk on, et bakter oleks varakevadel valmis taimega koostööd tegema, et anda oma panus lämmastiku varustamisse.

Käisime põllul ka rapsi vaatamas ning Jani sõnul on oma silmaga näha, et UtrishaNi kasutades pole taimede alumised lehed kollased, võrreldes selle osaga, mis oli pritsimata jäetud. Sel aastal on neil bakteriga pritsitud talirapsi 80 ha, kulunormiga 333 g/ha-le. UtrishaN on tõhus lahendus nii teravilja, rapsi, maisi kui ka kartuli puhul. Biostimulanti saab kasutada ka mahekasvatuses.

Järgmisel hommikul toimus Corteva poolt korraldatud seminar. Corteva bioloogiliste toodete turundusjuht Nerijus Šilingis rääkis, et tänaste prognooside järgi moodustavad 2035. aastaks bioloogilised tooted kuni 25% kogu taimekaitseturust. Ta tõi välja peamised tegurid, mis selle tingivad: eelkõige säästev tootmine ning tarbijate suurenev nõudlus säästvalt toodetud toiduainetele. Eriti puu- ja köögiviljade puhul otsivad põllumehed uusi viise kahjurite tõrjeks, taimede toitumise parandamiseks ja abiootiliste stressi ohjamiseks, saavutades samal ajal paremat tootlikkust ja kvaliteeti.

Lisaks on hulk uusi määruseid ja õigusakte, mis piiravad traditsiooniliste põllumajandussisendite kasutamist. Arvatakse, et järgmise 10 aasta jooksul eemaldatakse turult väga suures osas praegusi taimekaitsevahendeid ning aina rohkem tuginetakse bioloogilistele lahendustele. Turule tulevad uued toimeained, formulatsioonid ja kasutamisviisid, mille efektiivsus paraneb.

Biostimulaatorid on erineva toimeviisiga. Täna kõige populaarsemad on aminohappe biostimulaatorid järgnevad vetikate põhised biostimulaatorid ning kõige uuenduslikumad on baktertüüpi biostimulaatorid. Elusorganismi ehk baktertüüpi biostimulaatorite puhul on keeruline näha visuaalset efekti taime kasvuperioodil, erinevalt näiteks humiinhapetel põhinevatest kasvustimulaatoritest. See on ka üks põhjustest, miks Corteva keskendub katsetele ja katseandmete kogumisele. Biostimulaatorite kasutamise võti on nagu ka taimekaitsevahendite puhul kasutada õiget toodet õigeaegselt ning vastavates tingimustes.

Elusorganismil põhinevat biostimulaatorit kasutades tuleb jälgida taimede kasvufaasi ning temperatuuri. Parim kasutusaeg on talirapsil 4-6 lehe faasis, kui ööpäevane temperatuur on üle 10°C. Alternatiiviks on varakevadine kasutamine, niipea kui ööpäevane temperatuur tõuseb üle 10°C ja taimed kasvavad aktiivselt. Kevadine pritsimine pole vajalik välja arvatud juhul, kui taliraps kaotab lehestikust 70-80%.

Kasutamisel tuleb jälgida, et üks öö enne ja kaks ööd pärast toote kasutamist ei esineks öökülma. Kasutamisel on optimaalne vee ph 5-8. Parimate tulemuste saavutamiseks ei tohiks talirapsi väetusskeemi sel ajal muuta. Kindlasti tuleb kontrollida UtrishaN kokkusegatavust teiste toodetega Corteva veebilehelt: www.corteva.ee. UtrishaNi tuleb kasutada 24 tundi enne või pärast kokkusobimatu tootega. Tooteid, mis sisaldavad suures kontsentratsioonis väävlit, kloriidi või vaske tuleks kasutada vähemalt 4 päeva enne või 7 päeva pärast UtrishaN kasutamist. Nerijus lisas, et kokkusobivate toodete nimekirja täiendavad nad järjepidevalt ning see lisatakse nimekirja pärast laboritesti, kui bakter on antud segus elus püsinud 6 tundi.

Järgnevalt tegi ettekande Philipp Trenel Taani Tehnikainstituudist. Corteva ja Taani Tehnikainstituut uurivad, kuidas kasutada UtrishaNi ja saada parim tulemus, samuti analüüsitakse, mis tingimustel võib jääb tulemus tagasihoidlikuks. Oletatakse, et UtrishaN mõju ei jaotu põllul ühtlaselt, vaid sõltub mullas olevast lämmastikut ja vee kättesaadavusest kultuurile.

Projektis keskenduti ühele põllule, mille suurus oli enam kui 16 ha ja kuhu oli märgitud 360 erinevat katselappi (katseala põllust oli 4,15 ha). Põld oli üsna „kirju“ mullastiku kui ka veerežiimi osas. Katses kasvatati talinisu, lämmastikunormiga 180 kg/N ning vähendatud normidega, vastavalt – 30 kg ja 50 kg/N-i. Katse käigus mõõdeti taimede biomassi, taimede kõrgust ning võeti arvesse mullastiku erinevust. Savikamatel muldadel oli biomass ja toitainete ning vee kättesaadavus parem. Vähendades lämmastiku normi vähenes ka saak (180 kg/N saak 9,66 t/ha; 150 kg/N saak 9,3 t/ha; 130 kg/N saak 8,94 t/ha).

Igas variandis olid alad, kus sõltuvalt mullastikust toitainete kättesaadavus taimele oli parem/halvem ning kus UtrishaN ei andnud tulemust. Kuid igal juhul tuli tulemus optimaalsete tingimuste korral. Hinnati peamiselt näitaja GP (Growth Potential) põhjal ning variante oli 5: madalaim, madal, keskmine, kõrge, kõrgeim. Mida suurem oli vähendatud N kogus, seda suurem oli UtrishaN mõju. Efekt oli ilmselt ka seetõttu hea, et sel suvel oli Taanis põud ning taimede mullast toitainete kättesaadavus oli raskendatud. UtrishaN-i seotav õhulämmastik aitas kompenseerida mullast saadava lämmastiku puudujääki.

Kui taimedel on piisavalt hea veega varustatus ning seeläbi ka toitumine, võib UtrishaNi tulemus nõrgemaks jääda, sest hea saagi moodustamiseks on kõik olemas. Efektiivsus võib jääda nõrgaks ka siis, kui taim on liiga suures stressis nagu väga põuaste tingimuste ja kergete muldadega, kuna häiritud võib olla taime metanoolitootmine, mis on UtrishaNis sisalduva bakteri toiduks.

Lisainfo www.corteva.ee/products/biologicals/utrisha-n.html