Eesti looduslikult happelised põllud saavad kordades vähem lupja kui vajalik

„Meie põllumees on olnud alati üsna teadlik lupjamise vajalikkuses,” nendib juba 17. hooaega põldude lupjamisega tegeleva Tuulemaa OÜ juhatuse liige Alari Sukamägi. „See, kes mullaproove teeb, näeb analüüsidest, mida mulla tervise parandamiseks tegema peab. Pigem on takistuseks põllumehe rahaline seis. Seetõttu oleme investeerinud turu parimasse tehnikasse ja tehnoloogiasse, et pakkuda põldude lupjamist asukohapõhiselt – mullakaartide põhjal. Selline laotusviis tagab, et lubimaterjal laotatakse põllul vajalikus koguses just sinna, kuhu seda on vaja.”

Tuulemaa OÜ on spetsialiseerunud tolmjate materjalide laotusele ning Sukamägi sõnul on hetkel saadaolevatest lubiväetistest mullaväetamise omadustelt parim Nordkalki pH+ Natural. Lubja efektiivsust ja lahustuvust mõjutab oluliselt lupjamisaine struktuur – peene struktuuriga lubi lahustub kiiremini ja tõstab ka pH-d kiiremini kui jämedama struktuuriga materjal. pH+ Natural laotusnorm kõigest 1-2 tonni hektari kohta, samas kui teistel on laotusnormiks 2-6 tonni hektari kohta.

Juhtiva lubjakivitoodete pakkuja Nordkalki Eesti müügijuht Maikel Jätsa sõnul on pH+ Natural puhul tegemist kohalikku päritolu loodusliku, eriti kõrge kaltsiumisisaldusega lubjakiviga, mida võib kasutada mahepõllumajanduses kooskõlas määrustega EL nr 848/2018 ja EÜ nr 889/2008. Mida kõrgem on kaltsiumisisaldus, seda suurem on sellel mõju mulla happelisuse neutraliseerimiseks. pH+ Naturali neutraliseerimisvõimeks on 97% (CaCO3), lisaks on selle eelisteks toimekiirus, neutraliseerimisvõime ja sobivus mahepõldudele, sest sinna pole lisatud kahjulikke lisaaineid.

pH+ Naturali kasutamine on ka rahaliselt otstarbekas, sest esiteks on selle kulunorm väike ning teiseks on tegu Eesti ühest paremast tehnoloogilise lubjakivi maardlast Järvamaalt pärit tootega. See tähendab, et põldu harides saab kokku hoida logistikakuludelt ning samal ajal aitab pH+ Natural saada suuremat saaki, vähendab fosforikadusid ja lisaväetamise vajadust, muudab põllud struktuurilt ühtlasemaks ning võimaldab kasvatada nõudlikke sorte. Väga tähtis roll on lupjamisel ka kaltsiumi viimisel pinnasesse, kust seda omastavad taimed, läbi mille jõuab see inimeste organismi. Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist. Täiskasvanutel vahetub luudes aastas umbes 20% kaltsiumist ning suure osa sellest saame tänu taimedele.

Mulla muudavad happeliseks mitmed tegurid, näiteks pidev maaharimine ja lämmastikväetised, mida taimed vajavad valkude ja klorofülli tootmisel. Mullaviljakuse parandamisel lupjamisega tõstetakse mulla pH-taset, et happelisus ei takistaks taimedel toitainete omistamist. Lupjamine parandab nii mulla struktuuri kui ka toiteainete lahustuvust ning aitab lisaks lämmastikule taimedel pinnasest ka fosforit kätte saada. METKi teadlaste sõnul ei ole muldade lupjamine tähtis ainult mulla reaktsiooni reguleerimisel, vaid happelised mullad seovad vähem süsinikku, muldade jätkuv hapestumine ohustab toiduga varustatust mulla viljakuse vähenemise tõttu, happelised mullad on põuakartlikumad ja halveneb muldade struktuursus.

„Lupjamine on kui vundament, millega põllumees hakkab rajama tervet ja eluvõimelist taimikut. Tugeva vundamendiga kindlustatakse kõrge saagikusega toiteainerikas saak. Balansist väljas mulla pH tähendab aga väetiste toime vähenemist, tuues kaasa kehvema saagikuse,” räägib Sukamägi. „Lupjamist võib julgelt teha aastaringselt, kui vaid põld masinaid kannab. Lupja saab laotada ka talvel vähese lumme korral tasasele ja külmunud maale.”

Jätsa lisab, et talvine lupjamine sobib eelkõige neile põldudele, kus ei ole looduslikest kalletest tingitud materjali ärauhumise ohtu. Jälgida tuleb ka tuule tugevust ning maapinna vesisust. H appelisust on võimalik vähendada ka põldude aastateks sööti jätmisega, aga enamasti puudub põllumeestel selle jaoks aeg ja raha.

Eesti põllumehed on kasutanud põldude lupjamiseks enamasti kas lubjakivibaasil lubiväetisi ja Narva Elektrijaamadest pärit väävlit sisaldavat põlevkivituhka. Paraku üleliigne, vees kergesti lahustuv väävel on mullas negatiivse mõjuga, soodustab kaltsiumi ja magneesiumi leostumist ning võib tekitada mulla kiiret taashapestumist. Kuna aga täna ei ole enam Narva põlevkivituhka põllumeeste jaoks saadaval, ongi parimaks alternatiiviks pH+ Naturali kasutamine.

Nordkalk tarnib vajalikku toorainet erinevatele tööstustele, ehitusele ning põllumajandusele, parandades õhu ja vee kvaliteeti ning suurendades põllumaa viljakust. Nordkalkil on üle 20 üksuse Läänemere ümbruses ja Kesk-Euroopas, Eestis tegutsetakse aastast 1996. Ettevõttel on Eestis kolm tootmisüksust - Rakke lubjatehas koos Karinu lubjakivikarjääriga, Vasalemma lubjakivikarjäär ja Kurevere dolokivikarjäär.

Lisainfot leiab Nordkalki kodulehelt: www.nordkalk.ee