Lüpsirobotitega farmis tõusis toodang ja vähenes töötajate arv

Tavexi juht Artur Kokk ütles, et investeering lüpsirobotitesse, silohoidlate renoveerimisse ja seadmetesse läks maksma ca pooleteist miljonit eurot, millele saadi ka PRIA toetus. Ettevõttel endal tuli investeerida robotlüpsiplatsi hoone ehitusse ja lisaseadmetesse. Kokku hindas Tavexi juht kogu investeeringu suuruseks kaks miljonit eurot. Lüpsikarja suurus on keskmiselt viissada lehma, mida lüpsavad kaheksa lüpsirobotit. DeLavali tootejuht Meelis Müil ütles, et nii moodsaid robotlüpsilahendusi on maailmas ainult paarkümmend ja Tavexi oma on ainuke kogu Baltikumis.

Kehtna vallas Saarepõllu külas tegutsev põllumajandusettevõte Tavex OÜ lauda ehitusaeg, millele ehitati juurdeehitus, jääb 1974. aastasse millesse juba siis ehitati kaks lüpsiplatsi 2x4. Kokk sõnas, et kuna söödabaas oli sellel ajal kehvakene, siis piimatoodang jäi platsilüpsil tagasihoidlikuks. „Lüpsjatel usku platsilüpsisse väga siis ei olnud. 1998. aastal ehitasime samasse lauta, esimese kaasaegse 2x10 kalasaba lüpsiplatsi, vana lüpsiplatsi ootealale, see oli suur samm edasi lüpsja töö kergendamisel ja ka piimatoodangu suurendamisel,“ meenutas ta. Lisades , et lüpsikarja suurendamiseks ehitati 2004 aastal sellel ajal moodne 410 kohaline külmlaut mida ta nimetas katusega karjamaaks.

„12. oktoobril 2022. aastal EPA messil ERM-is räägiti esmakordselt DeLavali grupiviisilisest robotlüpsi lahendusest VMS V300. Mulle sai kohe selgeks et selline lahendus sobib meie farmikompleksi,“ rääkis Tavexi juht.

Kuna järgmisel aastal avas PRIA investeeringute toetuste vooru, esitasid nad toetuse taotluse, eesmärgiga parandada veelgi loomade heaolu ja keskkonnanõuetele vastavust. Plaan oli minna üle ootealaga robotlüpsile (lüpsjate asemel lüpsavad lehmi robotid), kõik muu jääb lehmade jaoks samaks peale selle et udara veerandid lüpstakse tühjaks eraldi piimavoolu järgi.

„Nüüd oli vaja lauda kõrvale teha uus hoone robotlüpsimasinate tarvis ja lehmadele ooteala, enne robotitesse sisenemist - neid ehitustöid tehti panga finantseeringuga. Kogu taotletud investeeringu projekt oli mahult palju suurem, juurde sai ehitatud üks uus silohoidla, lisaks renoveerisime neli silohoidlat ja soetasime ka vajalikke masinaid juurde,“ rääkis Kokk juba eelmisel aastal alanud tegevustest.

Ta ütles, et DeLavali automaatse robotlüpsiplatsi kasutusele võtuga on lehmade piima väljalüpsi näitajad suurenenud. Eelmisel aastal oli väljalüps lehma kohta 10250 kg, pärast esimest kvartalit on väljalüpsi numbrid 10460 kg keskmiselt lehma kohta aastas ja juht ennustab numbrite tõusu veelgi. Need lehmad, kes on kõrgema väljalüpsiga grupis, neid lüpstakse kolm korda päevas ja nende piimatoodang jääb keskmiselt 47 kg kanti päevas. Samas laktatsiooninumbritest rääkides sõnab Kokk, et karja keskmine laktatsioonide arv on 2,56.

„Loodan, et seoses robotlüpsiga, lehmade karjas olemise aeg suureneb. See peaks tõusma keskmiselt kolme laktatsioonini, see oleks väga hea. Kui varasemalt mõjutas karjas püsimise aega udara probleemid, siis nüüd need loodetavasti vähenevad,“ avaldas Kokk. Ta lisas, et robotlüpsilahendusega vähenes laudas tööliste vajadus nelja inimese võrra, mis annab aastas palgafondis loodetavasti kokkuhoidu.

Järgmisest investeeringuvajadusest rääkides ütles Kokk, et veistele on vaja uusi kõrvatranspondereid, mis jälgib lehma ööpäevaringselt. Seda nimetatakse DeLaval Plus käitumisanalüüsi süsteemiks. See süsteem võimaldab tuvastada lehma aktiivsust, mille järgi saab määrata looma täpse innaaja. „See teeb oluliselt lihtsamaks farmielu. Selle süsteemiga saame jälgida ka muid looma tervisenäitajaid: mäletsemist, söömisaegade kõrvalekaldeid mõõta, puhkeaega ja aitab tuvastada varakult haigeid lehmi. Praegu on meil kasutuses ka DeLavali aktiivsusmõõturid ja me määrame innaaega selle järgi,“ selgitas ta.

DeLavali tootejuht Meelis Müil toonitas, et Tavexis töötavad VMS V300 lüpsirobotid tagavad oluliselt parema lüpsivõimekuse: kui tavaliselt lüpstakse piima lüpsiplatsil üldise piimavoolu järgi, siis uus nisatuvastustehnoloogial põhinev lüpsirobot lüpsab udara iga veerandit eraldi ja võtab nisalt kannu alt ära täpselt konkreetset nisa arvestades.

Kuna Tavexis on nüüd kaasaegsem robotlüpsiplatsi lahendus, siis Müili sõnul töötab tehnika aastaid ilma, et tuleks karta seadmete füüsilist vananemist. „Kuigi tarkvara pool eeldab aastate pärast kaasaaegsemat elektroonikat, videotöötlust ja paremat nisatuvastust jne. Aga esimesed kümme aastat on hooleta ja viieteistkümne aasta pärast on ehk midagi moodsamat juurde leiutatud,“ muigab Müil.

Tema sõnul sobib selline lahendus nagu Tavexis farmidele, kus loomi on 500-600 või rohkem. „Arvestusega, et lüpsiplatsile on paigutatud 8 lüpsirobotit, suuremale karjale siis 10 või 12 robotit. Lahendus sobib ka nendele farmidele, kus lüpsiplats on töös olnud juba 10-15 aastat aga laudad ja muud farmihooned soovitakse jätta samasse kohta, sama tehnoloogiaga. Siis osutubki otstarbekaks ja praktiliseks lahenduseks nagu siin, et paneme robotid lauda kõrvale juurde ehitatavasse hoonesse. Nii saab läbi väiksemate investeeringu vajadustega.“

Tootejuhi sõnul peaksid need farmiomanikud, kes tunnevad huvi samalaadse lahenduse vastu, esmalt läbi mõtlema, mida robotlüpsiplats ja mida udara veerandipõhine lüps tähendab. „Kui see pool on endale selgeks mõeldud ja sobib, siis saab üsna kergelt robotlüpsilahenduse peale minna, kui olemasolev loomade pidamise ja söötmise süsteem platsilüpsipõhiselt alles jätta,“ rääkis Müil. Lisades, et ajaliselt võttis siin juurdeehitus aega koos seadmete montaažiga pool aastat, kuid ehituse ettevalmistusega ehk kokku aasta.

Seevastu ütles Artur Kokk teistele huvilistele, et muutuste tegemistel on julge pealehakkamine pool võitu. „Kui loomapidamisega tahetakse tegeleda, siis tuleks mõelda, kuidas inimesele seda tööd kergemaks teha, kuidas loomade heaolu parandada ja samas sellelt kasu saada ka.“