Baltic Vianco juht: kui sinikeel siia ei jõua, on oodata Eesti veiseliha nõudluse tõusu

Baltic Vianco oli taasiseseisvunud Eestis üks esimesi loomakauplejaid ning alates aastast 2006 on tänaseni ettevõttest läbi käinud umbes 230 000 looma – vasikaid, lambaid, nuuma-, tapa- ja tõuveiseid. Mustmaa sõnul on konkurents aastatega tihenenud, aga siiski on Baltic Viancol olnud au olla mitmete ajalooliste sündmuste eesotsas. Näiteks 2006. aastal loodi koos Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi ja Rakvere Lihakombinaadiga Eesti esimene lihaveise kaubamärk Eesti Lihaveis, mille all müüdi Eestis toodetud kodumaist lihaveiseliha. Kuigi lihaveise toodete kogus oli Rakvere Lihakombinaadi tooteportfelli vaates väike, on Mustmaa tänaseni tänulik toonastele projekti eestvedajatele – lihakombinaadi liha tootejuhile Enn Tobrelutsule ja juhile Anne Merele, kelle toetusel sai Eesti tarbija teha esmatutvust kodumaise lihaveiseliha toodetega poelettidel.

„Seejärel tuli päevakorda uue turuna Türgi, mis segas oluliselt kaarte. Hoogustus uus trend lihaveisekasvatuses – nuumavasikate eksport. Türgi imporditoetuste toel oli nuumaloomade eest makstav hind suhteliselt kõrge, kasumlikum oli müüa noorloomad nuumale kui need kohapeal tapaküpseks kasvatada. Tagasihoidlik ostuhuvi tarbijate poolt ja teiselt poolt võimetus maksta õiglast hinda lihaveise kasvatajatele viis lõpuks projekti hääbumiseni. Vaatamata sellele, et esimene ettevõtmine läks aia taha, on oluline, et tarbija sai esmase teadmise lihaveise toodetest ja kasvatajad ning Baltic Vianco olulise kogemuse probleemidest ja võimalustest,” meenutab Mustmaa. „See oli ligi 15 aastat tagasi ja ajalugu kipub korduma. Kuigi palju on viimastel aastatel muutunud, on tänane olukord tollasele sarnane, sest ümber Baltimaade levib mööda Euroopat „sinikeel“. See on noorloomade hinnad Baltikumis, sealhulgas Eestis ajanud kõrgeks, nõudlus suureneb ja olukord mõjutab eeldatavasti järgmiste aastate tapaloomade saadavust ning veiseliha toodangu suurust. Võõrutatud vasikad on nõutud ekspordiartikkel. Kuigi pigem võiks kasvatada vasikad suureks Eestis, et teenida saaksid meie söödatootjad, kasvatajad ja tapamajad, on hetkel võõrutatud vasikate hind nii hea, et tapaküpseks kasvatamine ei kompenseeri pidamisele ja toitmisele kuluvat raha.”

Ta toob välja, et veel kriitilisem on seis seoses sinikeelega lambakasvatussektoris, sest näiteks Hollandis suri möödunud aastal 10% lambaid ehk ligi 50 000 looma, mis ületab Eesti lammaste koguarvu. „Lambakasvatajale on põhisissetulekuallikas tallede müük Kesk-Euroopasse, ent sinikeelest tulenevad võimalikud piirangud lõikavad selle võimaluse ära ja kahjuks arvestatavaid alternatiivseid turustamisvõimalusi Eesti-siseselt ei ole. Lisaks on lambapidajatel suur mure huntide sagenenud rünnakutega, aga hundiküttimine kaevati järjekordselt kohtusse. Viimased aastad on suurkiskjatele olnud soodsad ja nende arvukus on tõusnud, samas kui saakloomade kitsede ja metssigade arvukus on oluliselt langenud. Nii vaatavad murdjad aina enam farmide poole.”

Aastakümneid kasutatud metoodikad hundipopulatsiooni reguleerimiseks on Mustmaa sõnul paraku väikese grupi aktiivsete kodanike poolt kahtluse alla seatud, omamata tõsiseltvõetavaid vastuargumente. „Talupojamõistus tõrgub mõistmast kohtu põhjendust, et hundijahi lubamisel Keskkonnaameti poolt kinnitatud moel võivad olla pöördumatud tagajärjed huntide populatsioonile Eestis. Küll aga on fakt see, et pöördumatud tagajärjed on konkreetsete numbrite näol tuntavad lammaste ja lihaveiste arvukuses. Eelnevalt mainitud viimase kahe aasta jooksul vähemaks jäänud 10 000 lihaveist ja 20 000 lammast jätavad hooldamata väga jämeda rehkendusena ligi 15 000 hektarit rohumaid aastas, avaldades olulist mõju loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Loomulikult ei saa kogu süüd loomade langustrendis panna hundile. Küll aga annab ta sinna oma olulise panuse nii otseses kui ka kaudses mõttes.”

Tagasi ajalukku pöördudes nendib Mustmaa, et vaatamata Eesti Lihaveise kaubamärgi hääbumisele säilis usk, et Eesti koos Läti ja Leeduga on tegelikult lihaveise kasvatamiseks kõrge potentsiaaliga regioon. „Meie Šveitsi partnerid olid sama meelt ning kuigi üks projekt hääbus, hakkasime tänu nende headele sidemetele Šveitsi Coopi ning Šveitsi ja Euroopa ühe suurema tapamaja Bell AG-iga arendama Baltic Grassland Beef kaubamärki, millest sai Eesti üks esimesi rohumaaveise kaubamärke,” nendib Mustmaa.

Kui Eesti Lihaveise puhul oli rõhk Eestis kasvanud lihaveisel, siis uus projekt viis fookuse Balti riikidele ja ennekõike rohumaade ja rohusöödal kasvatud lihaveistele. Oluline on, et jälgitaks loomade heaolu ja lihatootmises on rõhk jätkusuulikkusel ehk veise kasvatamine toimub rohumaa baasil, võimalikult vähese lisasöödaga. Tähtis on tõugude valik, rohumaade majandamine ning erinevad ristamisskeemid, mis tagaksid jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime. Ehk hoida sisendkulud optimaalsed, tagades sealjuures lihaveiseliha kulinaarse kvaliteedi.

Osa Baltic Grassland Beefi toodangust eksporditakse Šveitsi, osa jääb kodumaale. Kasvatajatele konkurentsivõimelise tasu maksmiseks on vaja liha müüa hea hinnaga, milleks Šveitsis on väga head eeldused. Baltic Vianco poolt varutud Baltic Grassland Beefi loomad saavad esmatöödeldud pikaajaliste partnerite – Eestis Arke Lihatööstus ning Leedus Agarase lihatööstus. Mõlemad ettevõtted on saanud esmase väljaõppe Belli spetsialistide poolt ja tunnustatud ja kontrollitud Šveitsi erinevate loomakaitset, toiduohutust ja kvaliteeti tagavate ametkondade poolt. Eestis müüakse Baltic Grassland Beefi Eesti Rohemaaveise ja Leedus Feel the Beef kaubamärgi nime all ning tegemist premium-klassi laagerdatud lihaveisetoodetega. Tooted on saadaval nii Eesti kui ka Leedu poelettidel.

Konkurente Baltimaade lihaveistele on aga Mustmaa sõnul üle maailma: „Suure osa näiteks Šveitsi saabuvast veiselihast tuleb Lõuna-Ameerikast, kust imporditakse veiseliha poole soodsamalt. Siin näemegi partnerite olulisust tarbijatele valikute pakkumises: Šveitsi tarbija jaoks on väga oluline Baltikumi veiseliha, kuna teada oma toidu tausta ja tootmisfilosoofiat. Ja selle teadmise eest ollakse nõus rohkem raha maksma.”

Baltic Vianco minevikust võib tuua välja veel ühe olulise fakti: 2015. aastal oli ettevõttel au tuua uue maale uus lihaveisetõug Tirooli hall. Šveitslaste, austerlaste ja itaallaste kogemus ütles, et Tirooli ristamisel Šarolee ja Limusiini tõugudega sobib tootmisskeem väga edukalt Baltic Grassland Beefi tootmisfilosoofia ja soovitud kvaliteedinõuetega. Olemuselt on Tirooli hallid rahuliku loomu, heade emaomadustega vastupidav tõug. Uue tõu maaletoomisega on antud oma tagasihoidliku panuse mitmekesistamaks Eesti lihaveisekasvatust ja toonud veidi Alpide hõngu Eestimaa rohumaadele.

Viimased aastad on Baltic Grassland Beefi realiseeritud veiste arv püsinud samal tasemel, samas oleks ettevõtte juhi sõnul olnud potentsiaali mahtu 10-20% kasvatada. „Kuigi Šveitsi eksporditavatel kvaliteettükkidel ei ole limiiti ees, on piiravaks teguriks mitteeksporditavate rümbaosade realiseerimine ja sobivate loomade stabiilne saadavus hooaja lõikes. Seda enam, et sobivate loomade arv on järgmisel aastal väiksem seoses tavapärasest aktiivsema noorloomade Eestist välja müümisega. Kuigi veiseliha hinda Eestis mõjutab ikkagi Euroopas toimuv, siis tulenevalt fikseeritud geograafilise päritolu ja tootmistingimuste reeglitest eristub Baltic Grassland Beef tava piimaveise ja lihaveise nõudluse ja pakkumise suhtest.”

Kui Baltic Grassland Beefiga alustati, oli eesmärgiks realiseerida 10 000-15 000 looma aastas, sest oli ju aeg, mil lihaveiste arvukus oli tõusutrendil. Ühel hetkel jäi aga tõus seisma ning tänaseks on see pöördunud languseks. „Ega meis eriti optimismi nende eesmärkide täitmiseks pole ka. Eesti turul on olnud ju lihaveiste arvu kahanemine ühe aastaga 10 000 võrra ning meie kasvatajatega suheldes võib öelda, et trend jätkub. Kuigi ei saa öelda, et veistel turgu poleks! Nõudlust jagub ning hinnad on reaalsel tasemel. Ent siin mängib rolli tasuvuse teema – lihaveiste kasvatus on pika ja aeglase tasuvusega.”

Omalt poolt andis veiste vähendamisele hoogu 2023. aasta põuane suvi ja sellest tingitud söödapuudus. Samas kordab Mustmaa, et veiste ja veiseliha müümisega probleeme pole: aastaga on veise liha hind umbes 15% kõrgem ja nõudlust jagub. „Kui aga keegi oli juba mõnda aega olnud kahevahel, siis sellised tagasilöögid nagu söödahinna järsk tõus aitavad paraku kiiremini lõpetamisotsuse teha. Teiseks karmistuvad lihaveisekasvatajate keskkonnanõuded, nõudes lisainvesteeringuid. Optimismi vähendab ka ametnike bürokraatia ning see, et talupidajate keskmine vanus on suhteliselt kõrge ning nad ei jõua enam loomi pidada. Noorte seas pole aga paraku palju neid, kel oleks soovi tulevikku põllumajandusega siduda.”

Mustmaa lisab, et kirvena ripub pea kohal Euroopa Liidu poolt kavandatav määrus, mis toob uued regulatsioonid loomade transpordile. „Praktiliselt lõikavad kavandatud muudatused Eesti ära Kesk-Euroopast ehk põhiliseimast elusloomaturust, kuna asume nende jaoks kaugeimas nurgas, kus eksisteerib lisaks talvine aastaaeg. Loodan südamest, et kõnealuse dokumendi koostamisel osalevatel Eestit esindavatel ametnikel on piisavalt teadmisi, julgust ja läbirääkimisoskusi, et praegusel kujul see projekt läbi ei läheks! Vastasel juhul lõpeb Eesti elusloomade turg Kaunase linnapiiriga, normaalsel talvel ehk temperatuuriga alla viie miinuskraadi ei ole loomade transport võimalik ja keskmistest soojematel suvepäevadel ehk üle 30 kraadi saame loomi transportida ainult öösel. Selliste tingimustega loomade transpordi planeerimine ja korraldamine on võimatu. Mida see tähendaks meie loomakasvatuse jätkusuutlikkusele?”

Ta nendib, et 12 aastat tagasi alustatud Baltic Grassland Beef projekt on tõstnud teadlikkust jätkusuutliku lihaveisekasvatuse osas ja pakkunud olulist väljundit uutele eksportturgudele. „Kindlasti näeme läbi Baltic Grassland Beefi olulist realiseerimisvõimalust Baltikumi ja Eesti rohumaadel kasvatatud kvaliteetsele veiselihale. Oleme valmis turustama suuremaid koguseid ja pikas perspektiivis näeme turunõudluse kasvu. Anname endast parima, et Eesti rohusööjad saaksid õiglase hinnaga realiseeritud ja rohumaade potentsiaal mõistlikult kasutatud.”