Põllumajandus ja agrikultuur meedias

Siiski ei pea alati keskenduma ainult negatiivsele, sest agrikultuur ja põllumajandus saavad ka meelelahutussektorilt tähelepanu. Huvilistel on põllumajandusmaailmasse kiikamiseks päris mitu erinevat viisi olenevalt sellest, millist meediaformaati sulle meeldib enim tarbida.

Hasartmängud pole enam ammu vaid kaardilauad, täringutoobid ja kangitõmbamise-masinad – füüsilised ja online kasiinod on silmini täis tippklassi tehnoloogiaga toodetud ja videomänge meenutavaid slotimänge. Selliseid kaasaegseid hasartmänge on tuhandeid ja seetõttu pole üllatav, et tuhandetest osad on mängule vimka sisse andmiseks vürtsitanud seda näiteks põllumajandustemaatikaga või kummalise taustalooga.

Hasartmängude ja kasiinode arvustamisele keskendunud portaal online-casino.ee on leidnud üles kaks populaarset kasiinomängu, milles tiirlevad laual kas põrsakesed või traktorid ja lehmad. Slotimäng “Piggy Riches” on peategelaseks valinud jõukust taga ajava põssapaari, mängus “Cows & UFOs” tuleb mängijal lahendada “Salatoimikutega” samal tasemel oleva müsteeriumi: miks kipuvad tulnukad lehmi ära viima? Põllumajandusest inspiratsiooni saanud kasiinomänge leidub internetiavarustes veelgi!

“Top Gear” on arvatavasti maailma tuntuim autosari ja selle populaarsuse eest saab tänada sarmikaid saatejuhte: James May, Richard Hammond ja Jeremy Clarkson. Kuigi kõik kolm meest on nüüdseks “Top Geari” juhtimise juurest edasi liikunud, saab nende tegudele endiselt tele-ekraanide vaheldusel kaasa elada.

Amazoni toodetud telesari “Clarkson’s Farm” edastab ausalt ja ilustamata Brexiti-järgses Suurbritannias põlluharimisega kaasas käivaid muresid ja rõõme (esimesi on tunduvalt rohkem). Saatejuhina ja ajakirjanikuna hea rahalise stardipositsiooni saanud Clarkson ei halda oma 400-hektarilist maad üksi, kuid saate vaatamisel selgub, et isegi suur meeskond ei saa ootamatult muutunud ilma vastu. Pikad põua- ja sajuperioodid, Brexiti tõttu kadunud Euroopa Liidu põllumajandustoetused, põllumajandusega kaasnev bürokraatia – tahtmist täis mehe lennukaid plaane rikuvad need ja teisedki mured.

2025. aasta algul on “Clarkson’s Farmi” võimalik vaadata kolme hooaja jagu, neljas ilmub maikuus ja jutud käivad ka viienda hooaja tootmisest.

Kõige populaarsem põllumajandusmäng maailmas on vaieldamatult “Farming Simulator”. Esimest korda 2008. aastal toodetud videomängu saab võrrelda jalgpallimänguga “FIFA” – iga paari aasta tagant avaldatakse videomängust uus versioon, kuhu on lisatud värskeimad põllumajandusmasinad, uusi põllukultuure, bioome ja graafilisi uuendusi.

“Farming Simulator” on saadaval pea igal platvormil: Windows, iOS, Android ja erinevad mängukonsoolid. 2024. aasta lõpus ilmus värskeim versioon “Farming Simulator 2025”, milles saab esmakordselt kasvatada virtuaalseid pühvleid või külvata maha riisi ja spinatit. Eriti fanaatilised arvutimängurid harrastavad “Farming Simulatori” mängimist e-spordina, kuid Eesti e-sportlased keskenduvad pigem “klassikalistele” e-spordialadele.

“Farming Simulatori” proovimisest huvitatud mängurid leiavad arvutimängu platvormilt Steam, kuid värskeima videomängu “baasversiooni” eest tuleb välja käia u 50 eurot. Baasmängule saab lisatasu eest juurde osta ka eriti edeva kombaini, komplekti MacDoni põllumajandusmasinaid või aastase battle pass-tüüpi pileti värskeimate uuenduste ja lisafunktsioonide jaoks.

Ekraanide taga pikalt istumine ei sobi igaühele – siin tulevad meele lahutamisel ja millegi uue õppimisel appi raamatud. Ehkki põllumajandusteemalisi raamatuid on seinast seina, on mõned teosed muutunud lugemisklassikaks ja jõudnud koolides kohustusliku kirjanduse nimekirjadesse. Üheks näiteks on kindlasti Anton Hansen Tammsaare “Tõe ja õiguse” esimene raamat: järgmisel kolmel pole põlluharimisega ega kraavide kaevamisega suurt pistmist, viimases tuleb Indrek tagasi sünnitallu ja asub jõudsalt maad parandama.

Maailma kontekstis pole Tammsaare raamat siiski sama tuntud kui norra kirjaniku Knut Hamsuni “Maa õnnistus” – 1917. aastal norrakeelsena avaldatud raamat pärjati aastal 1920 Nobeli kirjandusauhinnaga. Raamat kirjeldab ühe norra perekonna “metsikule maale” kolimise lugu ja kodupaiga ülesehitamisega kaasnevaid raskuseid. Kui sa ei käinud koolis ajal, mil “Maa õnnistuse” lugemine oli kohustuslik ning sa pole raamatut kätte võtnud, tasub sellega kindlasti tutvust teha.