Teraviljapõldude uus nuhtlus – lusted

Krišjānis Augulis Corteva Agrisciencest selgitas seminaril, et aastatega on põldude umbrohtude liigiline koostis muutunud. „Kui veel mõni aasta tagasi oli meie põldudel nuhtluseks tuulekaer või rukki-kastehein, siis täna tuleb nentida, et nii Lätis kui Leedus on suurimaks probleemiks erinevad lusted,“ ütles Augulis.

Küsimusele, miks see nii on, vastas Augulis, et üheks esmaseks probleemiks, miks kõrrelised umbrohud levima on hakanud, on see, et meie põldudel kasutatakse järjest enam minimeeritud mullaharimist. „Ka põldudele külvataval seemnel on oma roll – seemnevahetusel naaberriikidega võib juhtuda, et ostetud seemnematerjaliga koos tulevad kaasa ka umbrohud. Samuti on oluline põllutehnika hügieen, järjest enam ostetakse ju koristusteenust sisse ja me ei tea, millisel põllul see kombain eelnevalt tööd tegi ja kui korralikult masin enne meie põllule tulekut puhastati,“ rääkis Augulis.

Krišjānis Augulis selgitas, et paljugi saab kõrreliste umbrohtude vähendamiseks ära teha viljavaheldusega. „See peab olema mitmekesine, mitte vaid intensiivselt teraviljale keskenduv. Kasvatage kindlasti ka liblikõielisi ja rapsi, nende agrotehnikas on erinevad mullaharimisviisid ja taimekaitse,“ selgitas ta.

Augulis nentis, et üheks põhjuseks kõrreliste umbrohtude levikul on ka varajane külv. „Siin me midagi muuta ei saa, kahjuks majandame piirkonnas, kus ajaaken tööde teostamiseks on liiga väike ja me ei jõua kasutada üldhävitavaid herbitsiide. Lisaks on sügised läinud oluliselt pikemaks ja seetõttu on ka umbrohtumus suurem,“ nentis Augulis.

Krišjānis Augulis pani meie põllumeestele südamele, et oluline on teada, milline luste sinu põllul kasvab.

„Lusted jagunevad kahte liiki: Anisantha ja Serrafalcus. Esimesse gruppi kuuluvad kahetolmukane luste (Bromus diandrus) ja kahar luste (Bromus sterilis). Serrafalcus gruppi kuuluvad pehme luste (Bromus hordeaceus), rukkiluste (Bromus secalinus) ja aasluste (Bromus commutatus). Viimast esineb meil enim,“ rääkis Corteva spetsialist. „Visuaalselt on kõik lusted suhteliselt sarnased, aga kui me oleme oma põllul määranud luste liigi, siis saame vastavalt sellele valida ka tõrjemeetodi, sest vastavalt liigile on need erinevad.“

Ta täpsustas, et liigid alluvad herbitsiidile erinevalt. „Näiteks pehme luste on kergemini tõrjutav, aga kahar luste kõige raskemini tõrjutav.“

Krišjānis Augulis selgitas seminaril osalenutele lahti, millised on peamised erinevused erinevate lustete vahel. Toome siinkohal välja lühikese kirjelduse nii Anisantha ja Serrafalcus grppi kuuluvate lustete puhul.

Ka seemne järgi saab liiki tuvastada, näiteks on pehme luste seeme valmides kausja kujuga, rukkiluste oma aga meenutab v-tähte.

Krišjānis Augulis sõnas, et lustete tõrjumise puhul on kõige olulisem saagikoristusjärgne mullatöötlemine. „Anisantha ja gruppi kuuluvate lustete puhul on väga tähtis kohe peale koristust ärgitada need uuesti kasvama. Serrafalcus gruppi puhul peaks aga mitte tegema kõrrekoorimist kohe peale kombainimist, tuleks oodata kuu, seda seetõttu, et selle grupi lustete seemned ei ole veel tärganud, need vajavad valgust ja sooja,“ ütles ta.

Praktikuna rõhutas Augulis, et esimeseks tõrjelahenduseks on erinevad mullaharimispraktikad, ka künd aitab hästi, kasvõi üks kord kolme aasta jooksul künda on hea ja seda ka teiste umbrohtude puhul. „Külvikorras kasuta nii liblikõielisi kui ka rapsi, seda seepärast, et siis saad kasutada ka teistlaadi herbitsiide. Väldi odra külvamist lusterikkale põllule, sest odrale ei ole hea toimeainega herbitsiidi, mis lusteid tõrjuks,“ jagas ta soovitusi.

Üheks ohukohaks on ka puhveralad, nende haldamine on oluline - niitmine enne umbrohtude õitsemaminekut aitab umbrohu seemnepanka vähendada.

Corteva Agriscience spetsialist lisas, et lustete vastu tasub võidelda juba sügisel, tehes siis umbrohutõrjet. „See ei taga küll täit kaitset, aga kevadel on vähem tööd.“

Corteva Agriscience on teinud mitmeid põldkatseid luste tõrjumiseks. Sügisel tasub kasutada herbitsiide, mille toimeaineks on flufenatseet, prosulfokarb või pendimetaliin. Kevadtöödel aga toimeaineid püroksulaam, propoksükarbasoon ja metüülmesosulfuroon. Viimastest on katsetulemuste järgi kõige parema toimega püroksulaam.