Põllumaa pärast läheb rabamiseks

"Eestiski, kus üldine kinnisvaraturg on uimases olekus, põllumaa kohta seda öelda ei saa," ütles ühe suurema erapõllumaade omaniku ja vahendaja Vestman Põlluvara juht Vello Teor.

Teori arvates võiks Eestis mullu keskmiselt 12 000-15 000 krooni maksnud põllumaa hektari hind aastaks 2011 kerkida 45 000 kroonile, ehkki juba praegu lähevad mõned maatükid kaubaks kallimalt kui 30 000 krooni hektar. Mullu tõusid hinnad Teori rehkenduse järgi keskmiselt 20%.

Äsja kirjutas Briti ajaleht Financial Times, et Hiina, mis ergutab igati oma firmasid maailmas kütuse- ja tööstustoorme varusid kindlustama, plaanib riiklikku tugiprogrammi ka välismaal põllumaade kokkuostuks. Sihikul on eelkõige Lõuna-Ameerika, Austraalia ja Aafrika, ent ka Venemaa. Sarnast joont ajavad naftarikkad Lähis-Ida riigid ning Ukrainaga teraviljaprojekti kavandav Liibüa.

Eestis hiinlasi luurel pole näinud, ütles Teor, kuid luges üles jaapanlased, prantslased, iirlased, inglased ja ameeriklased, kes kõik on siin maad kuulamas käinud. Kaubani on jõutud näiteks austerlastega, kes on Eesti ühe suurema piimatootmisgrupi Ühinenud Farmid investor. "Ega me tegelikult nii väga müüa soovigi," ütles Teor. "Teame ju ja tajume, et maa hind on ajas kasvav, ja me pigem rendiksime seda, kui müüksime."

Teori sõnul käib Eesti turul praegu eelkõige konsolideerumine - suurtootjad laiendavad ja väiksemad müüvad.

Firma Oilseeds Agro juhatuse liige Veikko Vahar ütles, et maatüki eest, mida mullu müüdi 15 000 krooniga hektar, küsitakse nüüd paar tuhat krooni rohkem. "Põhiline hinnaklass jääb vahemikku 10 000-20 000 krooni hektar," ütles Vahar, kelle juhitav firma tahab kahe aastaga laieneda 2200 hektarilt 5000 hektarile. Raskeks teeb maaostu Eestis aga põllumaaomandi suur killustatus.

Trigon Agri suurinvestor Joakim Helenius naerab kõigepealt suutäie, enne kui vastab küsimusele põllumaa kokkuostutrendist Eestis. "Ma ei arva, et põllumaa hind Eestis lähiajal raketina üles lendab," ütles Helenius. "Trend on ülespoole, kuid tuleb meeles pidada, et Eesti ei ole maailma mastaabis kuigi atraktiivne põllumajanduspiirkond. Arukam on põllumaad osta Ukrainas või Venemaal," jätkas ta. Heleniuse sõnul on Trigonil seal praegu umbes 120 000 hektarit, aasta lõpuks aga ehk juba 200 000.

Siiski on põllumaa hind üles läinud ka põhjapoolsetes maades, Rootsis ja Soomes.

"Mina sellest aru ei saa ega investeeriks elu sees Soome põllumaasse! See on naeruväärselt kallis!" hüüatas Helenius. "Eestis ostaksin aga küll hea võimaluse korral praeguse hinnaga põllumaad juurde," möönis ta ostuhuvi.