Riik valmistub paarisaja hektari metsa müügiks

Maatükke on Talijärve sõnul üle Eesti ja need on väga hajutatud. Osades maakondades on erastamata jäänud maa kinnistuteks vormistatud, teistes maakondades pole selle tööga aga veel alustatudki. Omandireformi käigus läks erastamisele 1,1 miljonit hektarit metsamaad, reformi läbiviimise käigus loobusid osad inimesed maast ja võtsid selle asemel kollaseid kaarte või muud kompensatsiooni välja, rääkis Talijärv. Esimest korda plaaniti riigi kätte jäänud maatükke müüa 1990ndate algul. Siis oleks moodustatud metsamaid haldav aktsiaselts ja viidud see börsile.

"Nüüd oleks see vana plaani ülessoendamine, pisut teises kastmes," kommenteeris Talijärv, märkides samas, "rosinaid on nende maade seas hästi vähe." Metsamaa kehva olukorra peamiseks põhjuseks on, et viimase 20 aasta jooksul pole seda majandatud. Näiteks jäid õigel ajal tegemata harvendustööd ja hooldusraie.

"Mets kasvab nagu porgand, mida peab kevadel harvendama. Kui porgand jääb harvendamata, pole sealt tulevikus ka midagi loota," tõmbas Talijärv paralleeli. Teisalt, kui kasvavad kuused on pealtnäha jämedad ja asi korras tundub olevat, ei pruugi see veel nii olla. "Kui kuusk on seest mäda, ei kõlba see ka küttepuuks," rääkis Talijärv.

"See pole nüüd müügimehe jutt, aga ostjatel on enne tulu teenimist vaja sinna panustada," lausus Talijärv. "Fondide mõte on osta tootmisvahendeid. Eesti ostja arvab sageli, et raha teenimise aeg peab olema väga lühike."

Senini pole veel otsustatud, kas riik müüb metsa väikeste tükkide või tervikvarana. Väikesi tükke ostaks ilmselt ka naaberkinnistute omanikud, kuid tervikvara müük lülitab eraisikutest ning väikeettevõtetest ostjad välja.

Pärast 2005. aasta jaanuaritormi tekkis Skandinaavia metsafirmadel hulgaliselt raha, millele otsiti paigutusvõimalusi. Nii ostis näiteks Södra Eestis metsamaid kokku. Raiesmikke on Eestis kokku ostnud ka Soome Metsäliittö, mis maatükid seejärel täis istutas ning edasi müüs, rääkis Talijärv. "Seal toimus ka väikestviisi spekulatsiooni," lisas ta olukorra kirjeldamiseks, kus kohalikud elanikud ja firmad naaberkinnistute omanikena riigilt soodsalt lisamaad erastasid ning selle välismaalastele edasi müüsid.

"Kui riik müüks metsamaa paketina, oleks spekulandi lüli vähem," sõnas Talijärv praeguse müügiväljavaate kohta. "Kui suurelt müüa ei õnnestu, võib paketi väiksemateks tükkideks lahti harutada."

Rootsi metsatööstuste fondi pidas Talijärv üheks potentsiaalseks ostjaks. Ta ei osanud samas öelda, millal riigi metsamaa müüki jõuab. Keskkonnaministeeriumi andmetel valmistab maa-amet parasjagu müügitingimusi ette.