Kaupmeeste liit: hinnakujundus toimib ahelprotsessina

Kaupmeeste liit peab vajalikuks täpsustada, et küsimust tuleks käsitleda kogu toiduahelas. Statistikaameti andmetel jaekaubanduse marginaalid ei ole tõusnud, samas esimeses kvartalis kujunes hulgi- ning jaekaubanduse kahjumiks ligi 443 miljonit krooni. Jaekaubanduse müügimahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenesid esimeses kvartalis kokku 14%.

Kaupmeeste liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul kujunevad turul toidukaupade hinnad vastavalt nõudlusele ning pikas väärtusahelas alates põllumeestest ja lõpetades tarbija ees jaekaupmehega. "Konjunktuuriinstituudi uuringutele tuginedes väidan, et hinnakujundus on eri kaubagruppides vägagi erinev. Seda protsessi mõjutavad nii maailmaturu hinnad, töötlemis- ja logistikaprotsessi kui ka jaekaubanduse kulud ja toimimise efektiivsus ning pakutava teenuse kvaliteet," märkis ta.

"Statistikaameti andmetel on meie kaubanduse käibe- ja mahunumbrid kahanenud ja kasumist enam paljud rääkida ei saa," lisas Merilai.

Tihe konkurents nii töötlevas tööstuses kui ka kaubanduses on oluliselt mõjutanud toidukaupade hindu. Konjunktuuriinstituudi toidukorvi uuringu põhjal langesid tänavu teises kvartalis jaehinnad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enamusel toidukaupadest. Piimatooted odavnesid aastaga 12,8%, kanamunad 4,4% ning aiasaadused 13,3%. Odavamaks on muutunud ka leiva-saiatooted.

Tänastes tingimustes tuleb igati enam kasutada ja vahetada igapäevatöös valdkonna jaoks vajalikku informatsiooni ja toetuda läbiviidud uuringutele, näiteks EKI uuringutele, märkis kaupmeeste liit.