Põllumajandus: toetused siirduvad mahetootjatele appi

Euroopa Liidus on alanud diskussioon ühtse põllumajanduspoliitika reformimiseks pärast aastat 2013. Praegusele põllumajanduspoliitikale heidetakse ette, et ELi põllumajandustoetuste maksmine põhjustab kaudselt keskkonna saastamist. Seetõttu on tõenäoline, et järgmisel programmeerimisperioodil vähendatakse laussubsideerimist ja toetatakse pigem keskkonnasõbralikke põllumehi.

Eurokoridorides liiguvad ideed, et põllumajandus, mis seni tegeles peamiselt toidu tootmisega, muutub väga laiahaardeliseks majandusvaldkonnaks, mis toodab ka biokütuseid, pakub elupaiku kaitstavatele liikidele, korraldab globaalset fosfori-, lämmastiku- ja süsinikuringet, uuendab maastikke jne. Just niisugused keskkonda kaitsvad tegevused saavad alates 2013. aastast ilmselt ka kopsakamat rahalist toetust.

Põllumajandusministeeriumi mahepõllunduse büroo juhataja Margot Pomerants märkis, et mahepõllumajandus on valdkond, kus on kehtestatud rida põhimõtteid ja meetodeid, et vähendada inimmõju keskkonnale, tagamaks põllunduse võimalikult looduslähedane toimimine.

"Nii on mahepõllumajanduses keelatud kasutada geneetiliselt muundatud organisme ja ioniseerivat kiirgust, rangelt on piiratud taimekaitsevahendite, väetiste, antibiootikumide, hormoonpreparaatide jmt kasutamine," selgitas Pomerants. "Mahepõllumajanduse nõuete järgi taimi kasvatades on vaja kasutada külvikordi ja viljavaheldust. Näiteks porgandit ei saa kasvatada viis aastat ühel põllul."

Hinnanguliselt on Eestis üle 1500 mahetootja, kes majandavad enam kui 100 000 hektaril. Eesti toetused neile on aga paar-kolm korda väiksemad kui näiteks Leedus.

Eesti ühe suurema mahetootja, ASi Saidafarm nõukogu esimees Juhan Särgava leiab, et mahetootmise üha suurem toetamine nii Eestis kui ka kogu euroliidus on mõistlik ja loogiline lähenemine, sest ELis ollakse niikuinii hädas põllumajandussaaduste ületootmisega, suur osa toetustest aga läheb selle ületoodangu ekspordi toetamiseks.

"Loogiline, et võiksime toota pigem vähem, aga paremini," ütles Särgava. "Toetused - 80% euroliidust ja 20% meie oma rahakotist - on kahtlemata märkimisväärne tugi, aga ma näeksin, et tulevikus püütakse neid euroliidu majandusruumis siiski ühtlustada. Näiteks praegu saab Eesti mahetootja toetustena 100 eurot, Leedu kolleeg aga 300 eurot hektari kohta."

Särgava ei kiirusta ütlema, et intensiivne, kemikaalidel põhinev põllumajandus saab ülearu palju toetusi. Tema sõnul on turul ruumi kõigile, kes soovib selle valdkonnaga tõsimeelselt tegeleda.

Viljandimaal asuva Pajumäe ökotalu peremehe Arvo Veidenbergi hinnangul on väikese turuosaga tooteid alati kulukam valmistada.

Et toodangu mahtu kasvatada, tuleb omakorda suurendada sortimenti ja leida uusi müügikohti, mis nõuab Veidenbergi sõnul omakorda üha suuremat tööjõukulu ja logistilist koormust. Kõik see vähendab aga tootmise tasuvust. Seega ei saa Pajumäe talu peremehe hinnangul ökotootmist tervikuna kuigi tulusaks äriks pidada.

Sama meelt on OÜ Mahetalu omanik Margus Lille, kelle sõnul mahetoodete populaarsus küll kasvab, kuid samas ei ole ökotoodete tarbimine suurenenud. Lille sõnul ei ole ökotaluniku elu väetisele tehtavatest kulutustest kaugeltki mitte prii. "Ökotootja kulutab väetistele samuti nagu tavatootja. Näiteks kui mahetootjal pole endal sõnnikut, peab ta selle ostma. Sõnnikut on vaja umbes 40 tonni hektari kohta. See kraam pole ju teab mis kallis, kuid transport seevastu on," arutles Lille.

Tema hinnangul on ökotoode praegu lihtsalt liiga kallis, et n-ö tavakaubale konkurentsi pakkuda.

Mahedal on riiklik tunnustus

Mahetootmisega alustamiseks tuleb esitada taimetoodangu inspektsioonile igal aastal 10. märtsist 10. aprillini taotlus ning tasuda riigilõiv.

Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse, katmikkultuuride või seenekasvatusega tegeleda sooviv isik võib esitada taotluse aasta läbi. 20 päeva jooksul ettevõtte kontrollimisest tehakse otsus ettevõtte tunnustamise või tunnustamisest keeldumise kohta. Tootja saab ettevõtte tunnustamise otsuse ja kantakse mahepõllumajanduse registrisse.

Esmase kontrolli käigus hindab veterinaar- ja toiduamet ettevõtte vastavust mahepõllumajanduse nõuetele ja teeb otsuse tunnustamise või tunnustamisest keeldumise kohta.

Mahetoodangu märgistus peab sisaldama ettevõtte üle järelevalvet teostava asutuse nime või koodi. Kui taimekasvatussaadus on toodetud maal, mille üleminekuaeg on kestnud vähemalt 12 kuud, võib kasutada märgistust "toodetud mahepõllumajandusele ülemineku ajal" või "toodetud ökoloogilisele põllumajandusele ülemineku ajal".

Tootjad ühinevad

Tootjad on viimasel ajal hakanud oma kauba turustamisel ka ise aktiivsemalt koostööd tegema.

2003. aastal asutasid 35 talupidajat, osaühingut ja aktsiaseltsi tulundusühistu Eesti Mahe.

2006. aasta juulis asutasid maheorganisatsioonid Mahepõllumajanduse Koostöökogu, mille eesmärk on ühiselt seista mahepõllumajanduse hea käekäigu eest ja esindada mahesektori huve.

Kommentaar

Kristjan Piirimäe

Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammi eutrofeerumisekspert

Paljud põllumehed peavad põldude mürgitamist halvaks praktikaks, kuna see võib mürgitada ka tema peret ja tarbijaid.

Osa tootjaid ongi juba tehislikest taimekaitsevahenditest ja väetistest loobunud ning toodab mahedalt, teised pole seda võimalust leidnud.

Praegu annavad mahepõllud vähemalt lühiajalises perspektiivis hektari kohta siiski üldiselt tunduvalt vähem saaki kui tavalised põllud.

Seega on mahetootmine vaid üks keskkonnasõbraliku põllumajanduse võimalus ning me peame edendama ka tavatootmist.

Näiteks osa innovaatilisi talunikke töötab praegu välja uusi maaharimistehnikaid, mis vähendavad väetisainete kadu keskkonda, vähendades seega ühtlasi ka kulutusi kallitele väetistele.

TASUB TEADA

Mida teha, et saada mahepõllundajaks?

Ettevõtte tunnustamist mahetootjana saab taotleda:

• taimekasvatus, sealhulgas mitteharitavalt alalt taimede või seente korjamine;

• loomakasvatus;• mesindus;• sööda esmatootmine;• oma ettevõttes toodetud töötlemata põllumajandustoote pakendamine ja turuleviimine;• seemne ja paljundusmaterjali tootmine, ettevalmistamine ja turuleviimine.

Ettevõte tunnustatakse mahetootjana kui:

• tunnustamise taotlus on esitatud tähtaegselt;

• riigilõiv on tasutud;• ettevõttes on läbi viidud esmane kontrollimine ja ettevõte vastab mahepõllumajandusliku tootmise nõuetele.

Allikas: põllumajandusministeerium