Toetuse küsija suu peale ei lööda

Toetuste vormistamine ei ole suur töö, aga see, et firma vastaks normatiividele, nõuab suurt jõupingutus, leiab PRIAlt eelmisel aastal enim erinevaid toetusi saanud OÜ Palli Farmi omanik ja juht Margo Vichterpal.

Läänemaal 2005. aastal asutatud ja lihaveiste kasvatamisega tegelev Palli Farm sai eelmisel aastal PRIAlt 12 erinevat toetust kogusummas 184 198 eurot, lisaks kiideti heaks ettevõtte kaks erinevat investeeringutoetuse taotlust. Ilmselt on Palli Farm ettevõte, mis sai mullu kõige enam erinevaid toetusi. Äripäev avaldas reedeses lehes edetabeli ettevõtjatest, kellele PRIA maksis eelmisel aastal kõige rohkem toetusi.

"Kas neid toetusi ikka nii palju oli," avaldab Vihterpal talle helistanud ajakirjanikule esiotsa kahtlust, ent kui kuuleb, et loetellu on kaasatud ka väiksed toetused, jääb väidetut uskuma.

Järgneb intervjuu Palli Farmi omaniku Margo Vichterpaliga.

Toetuste loetelu viitab, et teile on meelepärane mahetootmine.

Viljeleme looduselähedast eluviisi ja säästlikku tootmist. Tegeleme lihaveise kasvatusega. Minule on põllumajandustootmine ja karjakasvatus hobi ja ühtlasi ka töö. Ja see võtab kõik minu aja, nii töö- kui vaba aja.

Kas toetuste vormistamine on suur ja keeruline töö?

Ma ei pea seda suureks tööks. Suureks takistuseks pean ma aga nõuetele vastamist. Ettevõte peab väga paljudele normatiividele ja kriteeriumitele vastama. Ma arvan, et just see on paljudele ettevõtjatele komistuskiviks, mitte see, et nad ei saaks taotlemisega hakkama. Kui sul on vettpidav äriidee ja sa liigud selle tulemuse poole, siis ei ole taotluseid raske koostada. Sinu ettevõte peab olema jätkusuutlik ja reaalselt toimiv. PRIA on mind aktsepteerinud ja seega on nad minu tulemustega rahul ehk ma saan piisavalt hästi hakkama.

Miks te loomalauda ehitamiseks nii vähe investeerimistoetust küsisite? Teie toetus 83 000 eurot on ju kuus korda maksimumsummast väiksem.

Kavandan odavamat ehitist ja seepärast rohkem ei küsinudki. Teen ühe kerge loomakasvatushoone. Meie loomad on harjunud õues ja metsas elama ja niimoodi me neid kasvatamegi.

Kuhu te veiseliha müüte?

Ise me valmistoodangut ei tee, meie veiseliha läheb Eesti lihakombinaatidesse. Lihaveiseid on lihtsam kasvatada kui piimakarja.

Mis toetustesüsteemi juures kõige enam häirib?

Toetused meelitavad kinnisvarafirmasid ligi. Kinnisvarafirmad tegelikult põllumeeste ringi ei mahu, aga ometi üritavad ennast PRIAle serveerida kui põllumajandustootjad. Nad üritavad taotleda niinimetatud niitmistoetust, aga tegelikult ei tooda nad ju midagi. Sellised kinnisvarafirmad hoopis pidurdavad põllumajandustootmist. Nad hoiavad maad enda käes ja kui nad on ka nõus maad tootmiseks välja rentima, siis nii kõrge hinnaga, et õigel põllumajandustootjal ei tasu seda maad rentida.