Trigoni piimafarm ootab riskiinvestoreid

"Praegu pole hea aeg börsile tulla. Ehk mõne aasta pärast, kui oleme saanud regiooni suurimaks piimatootjaks ning turud on praegusest paremas seisus," tunnistab ärimees.

Küll aga kavatseb Trigon Dairy Farming lähiaastatel Eestis jõuliselt laieneda ja investeerida 20 miljonit eurot, et rajada Paide lähedale Väätsale Euroopa suurim piimafarmikompleks.

Investeeringu rahastamiseks võetakse pankadest laenu ja kaasatakse projekti ka investoreid.

Heleniuse sõnul on kõik Eesti suurpangad projekti finantseerimisest põhimõtteliselt huvitatud. Samuti on vestlusi peetud Skandinaavia ja Šveitsi investoritega. "Eriti märkimisväärne ja huvitav on see, et oleme jutule pääsenud Eesti suuremate investorite juurde. Oleme rääkinud Eesti riskikapitalistidega, kes haldavad Eesti investorite raha," seletas Helenius rõõmsa häälega, lisades, et seni on jäänud Eesti kapital kohalike investeeringute tegemisel pigem tahaplaanile.

"Mul on hea meel, et järgmises investeerimisfaasis võib meile sisse tulla ka kohalikku kapitali, kuna Eesti majanduse potentsiaal on suur. Lisaks näen, et piimaäril ja selle ekspordil on Eestis tulevikku," märkis Helenius ja lisas, et ka pensionifondide raha sobiks projekti ideaalselt.

Heleniuse sõnul on Trigon Agril kavatsus oma piimaüksus poolitada. "Ühelt poolt me näeme piimatootmist siin Eestis ja teisalt jälle tootmist Venemaal. Praegu plaanime tootmise laienemist ja investeeringuid just Eestis. Detailplaneeringu tegemine käib ning kõik on läinud siiani väga hästi. Järgmisel aastal loodame alustada siin Euroopa suurima piimafarmi ehitamist."

Väätsas kavatsetakse laiendada ja uuendada olemasolevat Saueaugu piimafarmikompleksi, püstitades kinnistule laudad umbes 3600 lüpsilehmale ja 4000 mullilake. "Tegemiseks oleks kaugelt kõige suurema lüpsifarmiga Euroopas ja Põhja-Ameerikas," lisab Helenius.

Tootmine kavatsetakse automatiseerida, et saaks korraga hallata niivõrd suurt hulka loomi. Lisaks kavatsetakse ehitada välja biogaasijaam, kuna põllumajandussektoris tekib metaani eraldamise tõttu õhku väga palju kasvuhoonegaase (metaanist eraldub kasvuhoonegaase õhku 23 korda enam kui süsihappegaasi korral - toim.).

Helenius arvab, et on vaid aja küsimus, kui põllumajanduses hakatakse metaangaaside emissiooni Euroopas reguleerima nagu praegu on tööstuses reguleeritud CO2 heitmeid.

"Selleks peab farmidesse ehitama välja süsteemid, mis aitavad metaani eraldumist õhku piirata," arvab Helenius.

Autor: Ave Lepik, Raivo Sormunen