Ettevõtjaid ärritavad kaudsed maksud

Kuigi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles möödunud nädalal Äripäevale, et põllumajanduspoliitika üldine suund on järelevalvetasudele, tuleb teatud kontrollide puhul tasuda endiselt riigilõivu, mille kehtestamise nõue ei tulene euroliidu regulatsioonist ning mida riik pole nõus muutma.

Üks neist on väetiste järelevalve, kus inspekteerimise tasu makstakse müüdud koguste, mitte reaalse kontrolli järgi. See tähendab, et väetisetootjatel tuleb kaks korda aastas maksta riigilõivu.

Äripäevaga ühendust võtnud Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas ütles, et iga müüdud väetisetonni pealt küsitav inspekteerimistasu ei ole Euroopa Liidu nõue. "Oleme protestinud, kuid tavaliselt on olnud vastuseks, et kui ei meeldi, kaevake kohtusse," märkis ta.

"Oli vist 2002, kui inspekteerimistasud kehtestati, nii väetistele kui taimekaitsevahenditele," meenutas Ameerikas. Tema sõnul võeti selline süsteem kasutusele Soome eeskujul. Ometi kaotasid põhjanaabrid sellise maksusüsteemi üsna pea pärast selle kasutuselevõttu Eestis. Järjekindlate protestimiste tulemusena ei kehti alates sellest aastast taimekaitsevahendite maks.

Baltic Agro arendusdirektori sõnul peab riigi maksusüsteem olema võimalikult lihtne, otsene ja läbipaistev. "Taoline süsteem on aga kaudne hiiliv maksukoormuse tõus, mis ei kajastu üheski statistikas. Maksame riigile niigi makse ja nende eest peab ka suutma järelvalvet korraldada, samuti nagu liiklusjärelevalvet. Oleks ju absurd, kui peaksime veel iga bensiiniliitri pealt liiklusjärelevalvetasu maksma. Sellise asi aga väetiste puhul toimub," rääkis Ameerikas.

Põllumajandusministeeriumile tehtud päringust selgus, et praegu on ministeeriumi valitsemisalas kehtestatud tunnitasud vaid taimekaitse järelevalve (6,42 eurot tund), toidujärelevalve ning veterinaarjärelevalve (mõlemad 9,4 eurot tund) eest, mis on reguleeritud vastavalt taimekaitse-, toidu- ja veterinaarkorraldusseadusega. Muude seaduste alusel tehtava järelevalve eest võetakse riigilõivu.

Ministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev selgitas, et sellised järelevalve tasustamise kokkulepped tulenevad Euroopa Liidu õigusaktidest, milles on liikmesriigid kokku leppinud. Ta lisas, et järelevalvetasudega seonduv Euroopa Liidu seadusandlus on plaanis lähiaastatel üle vaadata ja kaasajastada, et lähendada erinevate liikmesriikide, sealhulgas Eesti praktikaid järelevalvetasude kogumisel.

Autor: Kadri Põlendik, Ave Lepik