Tuline stiimul ja kodanikeühiskonna kontroll on läbirääkimistel aluseks

 Eestit esindasid kohtumisel Põllumeeste keskliit (EPK) ja Põllumajandus-kaubanduskoda (EPKK).

Koosolijad andsid traktori-aktsioonile positiivse hinnangu ja leidsid, et toetuste võrdsustamisele on astutud tubli samm lähemale. Samas nenditi, et saavutatuga ei saa rahule jääda, sest Herman van Rompuy viimati esitatud ettepanek vähendada Eesti maaelu arengu toetusi 19%, Lätil 24% ja Leedul 26% nullib otsetoetuste lubatud tõusu 58%-lt 75%-le.

EPK asepresidendi Jaan Sõrra sõnul võib neid ettepanekuid pidada Brüsseli poolt lollitamiseks, sest raha võetakse ühest taskust ja tõstetakse teise. „Balti riigid on EL välispiiri kaitsjad, me oleme üle elanud raske mineviku ja ei ole sellist suhtumist ära teeninud. Vanade EL riikide põllumajandus on saanud areneda normaalsetes tingimustes, uutel riikidel on aga järelejõudmiseks vaja abi investeeringutoetuste näol. Me ei vaja näilisi lahendusi, vaid soovime, et otsetoetuste erinevuste kaotamiseks ei kärbitaks Balti riikide maaelu arengu raha. Aitab kahekiiruselisest Euroopast – me soovime võrdeset kohtlemist“, on Jaan Sõrra resoluutne.

EPKK juhataja Roomet Sõrmuse sõnul oli kohtumine üksmeelne ja konstruktiivne. „Leppisime kokku, et jaanuari lõpul toimuval üle-euroopalisel põllumajanduse päeval ja veebruari alul toimuva ülemkogu ajal kavandame laiaulatuslikke rahumeelseid protestiaktsioone meie nõudmiste toetuseks. Leppisime kokku selleski, et Balti riikide põllumajandusorganisatsioonide esindajad paluvad kiiret kohtumist Eesti ja Läti peaministrite ning Leedu presidendiga, et veelkord kinnistada ühiseid seisukohti ja koostööd,“ pidas EPKK juht ülimalt vajalikuks.

Leedu esindajate arvates peame pidevalt suhtlema oma valitsustega, sest Leedu vanasõna järgi tuleb hoida stiimulit ehk ora läbirääkijate lähedal ja see peab olema kuum… Eesti ja Läti esindajad olid sellega täielikult päri.