Novembris langes elektri börsihind nii Baltikumis kui Põhjamaades

NPS süsteemihind langes novembrikuus kaks protsenti 34,21 eurole megavatt-tunni kohta, teatas Elering. Hinnad langesid vaatamata sellele, et Põhjamaade hüdroreservuaaride täituvus alanes allapoole eelmise aasta novembri taset ja see vähendas Norras elektrienergia ekspordisuutlikkust ligikaudu kaks korda. Elektri eksporti Põhjamaadest vähendas ka tarbimise kasv ja seda enim just Norras, kus tarbimine kerkis oktoobriga võrreldes ligi seitse protsenti. Esimeste külmemate ilmade saabumisel novembrikuu lõpus oli samas näha elektrienergia hinna tõusutrendi.

NPS ELE ja Leedu hinnapiirkondades langes elektri hind novembrikuu kokkuvõttes vastavalt 11 protsenti 37,53 euroni ja 12 protsenti 39,33 euroni megavatt-tunni kohta.

NPS Eesti hind langes seitse protsenti ning oli novembrikuus 37,49 eurot megavatt-tunni kohta. NPS Eesti ja ELE hinnapiirkondade hinnad ühtlustusid novembrikuus tänu tootmise kasvule Lätis, vähendades sellega ülekandevõimsuste puudujääki suunal Eestist Lätti.

Lätis kasvas elektritoodang oktoobrikuuga võrreldes 45 protsenti ning kattis novembrikuus 90 protsenti siseriiklikust tarbimisest. Selline olukord avaldas hinna kujunemisel olulist mõju nii Eestis kui Leedus.

Leedus vähenes sisemaine toodang oktoobrikuuga võrreldes 15 protsenti ja sellega kaeti novembris vaid 32 protsenti sisemaisest nõudlusest. Kohalikud tootjad ei suutnud konkureerida soodsama hüdroenergia pakkujatega Lätist ja seetõttu oli soodsam importida elektrit naabersüsteemidest.

Soome ja Rootsi vahel hoiab piirang Fenno-Skan 1 alalisvooluühendusel endiselt NPS Soome hinda kõrgemal NPS süsteemihinnast. Nii kujunes novembris Soomes hind süsteemihinnast 2,74 eurot kõrgemaks ehk oli 36,95 eurot megavatt-tunni kohta.

Võimsusvood Eesti-Soome ühendusel EstLink 1 olid eelmisel kuul väga vahelduvad ning suunamuutused olid järsud, näiteks ühel tunnil toimus eksport võimsusega 76 megavatti ja järgmisel tunnil import võimsusega 317 megavatti. Võimsusvood oli valdaval osal ajast – 66 protsenti tundidest – suunatud Soomest Eestisse.

NPS Eesti ja Eesti-Läti piiril tegutsevas virtuaalses hinnapiirkonnas NPS ELE müüdi novembrikuus kokku 493 gigavatt-tundi elektrienergiat, millest Eesti hinnapiirkonna arvele langes 80 protsenti. Seejuures kasvas müük NPS ELE hinnapiirkonnas, kus müüjateks on Läti ja Leedu turuosalised, kuus korda 100 gigavatt-tunnini. Sellest 46 gigavatt-tundi pärines Lätist ja 54 gigavatt-tundi Leedust.

Kokku osteti NPS Eesti ja ELE hinnapiirkonnas elektrienergiat 549 gigavatt-tundi, sellest Eesti hinnapiirkonnas 234 ning ELE piirkonnas oli Läti ja Leedu turuosaliste nõudlus 394 gigavatt-tundi.

Päevasisesel turul Elbas müüsid Eesti turuosalised novembrikuus rekordkoguse ehk kokku 10,6 gigavatt-tundi elektrienergiat (oktoobrikuus 1,3 gigavatt-tundi) ja ostsid sarnaselt oktoobrikuuga 3,7 gigavatt-tundi. Novembrikuus suurenesid päevasisesel turul just müüdud kogused peamiselt tänu Läti hüdroenergia edasimüügile Soome turuosalistele tiputundide katteks.

Eesti turuosalised ostsid novembrikuus elektrienergiat päev-ette ja päevasiseselt turult kokku 238 gigavatt-tundi, mis moodustas 33 protsenti kogu novembrikuu siseriiklikust tarbimisest.

Eestisse imporditud maagaasi hind oli Eleringi hinnangul novembrikuus 37,8 eurot megavatt-tunni kohta, mis on 0,25 protsenti kõrgem oktoobrikuu hinnast. Väikese hinnatõusu tingis üheksa kuu keskmise õlihinna kasv ning novembrikuus nõrgenenud euro kurss dollari suhtes.