Toetusi maksti põllumajanduse, kalanduse, metsanduse ja maapiirkondade üldise elukvaliteedi edendamiseks, toiduprogrammide ja turukorralduse toetuseks.
Taotlejatele makstud toetuste summa pole ühelgi varasemal aastal nii suur olnud. Võrreldes 2011. aastaga oli toetusesaajaid ligi 1900 võrra rohkem ning summa 23,6 miljoni euro võrra suurem.
„Praegune tulemus lubab loota, et programmperioodi lõpuks suudab Eesti PRIA vahendusel ära kasutada vähemalt 99,5% kõikidest fondidest planeeritud vahendeid,“ kinnitas PRIA peadirektor Jaan Kallas.
Põllumajandusministeeriumi ettevalmistatud meetmete lõikes oli mullu makstud summade kasv kõige suurem põlluhektarite, loomade ja toetusõiguste alusel makstavate otsetoetuste osas. Üheksat liiki otsetoetuste summa tõusis aastaga 117,6 miljonilt eurolt 124,4 miljonile. Seejuures tuli Eestis esmakordselt rakendada otsetoetuste vähendamist neil, kelle otsetoetuste summa ületas 5000 eurot. Vähendamised moodustasid kokku ligi 9,3 miljonit eurot.
Pindalapõhiseid otsetoetusi sai kokku üle 16 600 maakasutaja, loomakasvatustoetusi üle 5000 loomapidaja.
Otsetoetustele lisandusid loomapidamise ja põlluharimisega seonduvad maaelu arengukava (MAK) II telje toetused, kokku üle 57,6 miljoni euro. Sellest 21,7 mln eurot maksis PRIA keskkonnasõbraliku majandamise toetuseks, 11,4 mln said mahetootjad. Ligi 9,2 mln eurot said maakasutajad Eesti ebasoodsamateks piirkondadeks arvatud 99 vallas. 5,2 mln maksti neile, kes põllumajandusloomi rohumaal karjatavad. 4,4 mln euroga toetati poollooduslike koosluste hooldajad.
Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõimet aitavad parandada investeeringuid, mille rahastamisel pakuvad ettevõtjatele abi MAKi I telje meetmed. Toetuste abil ehitatakse tootmishooneid ja taristuid, paigaldatakse sinna seadmed, soetatakse masinaid ja tehnikat.
Investeeringutoetuste väljamaksmine toimub reeglina pärast projekti elluviimist. Kui masu-aastatel jäi ettevõtjatel mõnigi plaanis olnud investeering tegemata, siis 2012. aastal hakkas olukord paranema ning I telje väljamakstud toetuste summa on 6,2 mln eurot suurem kui aasta varem, kokku 57,8 mln.
Suurim oli tõus loomakasvatusehitiste ja mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetuste osas ning töötlevale tööstusele mõeldud investeeringumeetmeil. 4,1 mln eurot said kätte põllumajandusliku tegevusega alustavad noortalunikud. Laieneb ka ühistuline tegevus, üle 1,3 mln euro maksis PRIA tootjarühmade loomise ja arendamise toetust. Umbes miljoni eurose vähikäigu tegi maaparandustöödeks makstud summa.
Maapiirkondade elukvaliteeti ja maamajanduse mitmekesistamist toetavad MAKi III telje meetmed. Külaelu arendamise projektidele maksis PRIA välja ligi 9,8 mln eurot, maamajanduse mitmekesistamise investeeringutoetusteks 11,3 miljonit. Suurima summa ühe kliendi kohta sai mullu PRIAlt Eesti Lairiba Arendamise SA – 5,73 mln eurot lairiba interneti katvuse parendamiseks maapiirkondades.
Tõusis ka LEADER-programmi toetuste kasutamise tempo: tegevusgruppidele ja projektide rahastamiseks maksti 18,65 mln eurot, mis on üle kolme miljoni rohkem kui aasta varem.
MAK 2007-2013 seitsme aasta eelarvest oli PRIA möödunud aasta lõpuks toetuste määramisi teinud ligi 85% ja väljamakseid ligi 67% ulatuses. Mitme meetme eelarve-raha on juba täielikult kasutusse suunatud.
Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 kaudu rahastatavate kalandustoetuste seitsme aasta eelarvest on määramised tehtud 72% ja väljamaksed ligi 45% ulatuses eelarvest. Kokku maksis PRIA mullu välja 14,9 miljonit eurot EKFi tosina meetme meetmete toetusi.
Suurima osa, üle 4,8 miljoni, said kalanduspiirkondade säästvat arengut edendavad tegevusgrupid ning projektid. Kala- ja vähikasvatajad said ligi 2,2 mln eurot vesiviljeluse investeeringutoetust – nende projektide elluviimine elavnes oluliselt. Üle 2 mln maksti vesiviljelustoodangu valdkonnas tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ühisinvesteeringu-toetust. Selle abil saab rajada suuri kulutusi nõudvaid lao- ja külmhooneid ühiseks kasutamiseks. Investeeringuteks kala töötlemise ja turustamise vallas maksis PRIA välja üle 1,5 mln euro.
Lisaks otsetoetustele, MAKi ja EKFi toetustele vahendab PRIA ka toiduprogrammide ja turukorralduse valdkonna toetusi ning riiklikke toetusi. Koolipiima, -puu- ja –köögiviljade jagamiseks Eesti lasteaedades ja õppeasutustes maksti välja üle 2 mln euro. 1,4 mln euroga toetas Eesti riik turuarendust, ligi 1,7 mln euroga põllumajandusloomade aretust. Riiklike toetuste hulgas on ka praktikatoetused põllumajanduse ja kalanduse erialade õpilaste juhendamiseks, põllumajanduskindlustuseks, koolitusteks jm.
Turukorralduse toetuste summa ulatus mullu veidi üle 4 mln euro, millest 2,2 mln moodustas Euroopa Liidu toiduabi ja 1,6 mln toetused kalanduse turukorralduseks.
2012. aastal klientidele makstud 310 miljonist eurost pärines 233,46 mln Euroopa Liidult ning 76,56 mln Eesti riigilt. Alates 2004. aastast, mil Eestist sai euroliidu liikmesriik, on PRIA vahendusel makstud üle 1,8 miljardi euro toetusi, sellest 1,45 miljardit käimasoleval programmperioodil.
„Käes on programmperioodi viimane aasta, uus periood on tulekul. See toob meile 2013.aasta teises pooles kaasa 3,2 kordse töömahu kasvu, aga PRIA pingutab,“ tõdes Jaan Kallas.
.
Seotud lood
5. veebruaril kogunevad Balti riikide põllumehed taas protestiaktsioonile, et nõuda võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa Liidus.
Põllumajandussaadusi töötlev ja turustav ettevõte Scandagra Eesti soovib kõiki kliente ning koostööpartnereid lõppeva aasta puhul tehtu eest tänada ning kutsub huvilisi informatiivsetele talveseminaridele.