Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus labor võimaldab metsahaigusi uurida DNA-meetoditega
Metsapatoloogia ja -geneetika laboris tegeletakse eelkõige metsahaiguste teadusliku, kuid ka rakendusliku uurimisega. „Uuringutes kasutatakse nii kaasaegseid mikrobioloogilisi (puhaskultuure) kui ka molekulaarmeetodeid (DNA-d),“ selgitas Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna dotsent Rein Drenkhan.
„Viimane meetod võimaldab näiteks maailmas juba tuntud haigusetekitajaid erinevatel tasemetel võrrelda ja analüüsida.“
Enne labori kaasajastamist DNA-meetodite rakendamine seal võimalik ei olnud.
„Kunstlikult nakatades on nii laboris kui haiguste poolt kahjustatud metsades molekulaarmeetodite abil võimalik uurida seenpatogeenide populatsioonide kujunemist, leida haiguspuhangute tekke põhjuseid, prognoosida epideemiate kulgu ja leida ravimeid kahjustuste vähendamiseks meie metsades,“ lisas Drenkhan.
Hetkel on laboris suurima tähelepanu all uued invasiivsed seenhaigused, sealhulgas ohtlikkuse tõttu karantiinsete haiguste hulka arvatud punavöötaud ja Euroopas hiiglasliku epideemiani arenenud saaresurm. Ka „vanadest” kroonilistest metsahaigustest ohtlikuim – juuremädanikku tekitav juurepess – on jätkuvalt päevakorral, kuid nüüd on selle uurimise võimalused täiesti uuel tasemel.
„Metsageneetika osas annab labor võimaluse tegeleda metsageneetiliste ressursside diversiteedi uuringutega, kuid samuti kontrollida metsaselektsiooniprogrammi raames paljundatud taimse materjali identiteedi küsimusi,“ sõnas Drenkhan.
Renoveeritud labor loob uued tingimused ja võimalused arenguhüppeks metsapatoloogia ja -geneetika valdkonnas nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Praktilise metsamajanduse jaoks tõstavad labori uued töötingimused ja sisustus oluliselt tehtavate uurimistööde täpsust ja kaalu Eesti metsade paremaks majandamiseks ja kaitseks. Labori eesmärk on parandada nii teadus- kui õppetöö kvaliteeti, kuid avatud ollakse ka riigi- ja erametsaomanikele vajalike uuringute läbiviimiseks.
Rein Drenkhani sõnul on aga uue labori juures siiski kõige olulisem tegur inimene - ilma õppinud inimeseta targad masinad ei tööta.
Vaata uue labori fotosid:
Eesti Maaülikooli uus labor
Seotud lood
Kuna pea kogu puidu kuivaine moodustub süsiniku, hapniku ja vesiniku arvel ja atmosfääriõhu süsihappegaasi sisaldus on oluliselt suurenenud, kasvab Eesti mets järjest kiiremini.
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.
Enimloetud
Viimased uudised
Muutuvad ka Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorid ehk EMTAKid
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele