Mis juhtub, kui toetuste taotlemine lõppeb kohtusaalis?

„Kui mängus on suur raha, siis on ka vaidlused möödapääsmatud ja see on normaalne, et toetuste üle kohtus vaieldakse,” märkis Kask. „Põhimõtteliselt on toetuste näol tegemist põllumajandusliku riigiabiga, see pole igaühe õigus ega kindlasti mitte sotsiaalabi, selle andmine peab vastama Eesti ja Euroopa Liidu õigusele ja selle õiguse kuritarvitamine on keelatud (fraus legis põhimõte).”

Kui õiguse kuritarvitamise kahtlus või süüdistus on kohtusse jõudnud, peab PRIA tõestama, et seda on tõesti tehtud, mitte taotleja ei pea midagi tõestama või ümber lükkama. PRIA vastutab ka õiguspärase haldusmenetluse läbiviimise eest.

Taotlejal on juhul, kui toetustaotust ei rahuldatud või toetus nõutakse tagasi, õigus 30 päeva jooksul haldusaktist teadasaamisest esitada vaie PRIAle. Selline vaidemenetlus on kohustuslik läbi viia enne halduskohtusse kaebuse esitamist.

„Ma isiklikult küll natuke kahtlen sellise vaidemenetluse õigluses ja erapooletuses, kui seda viib läbi sama ametkond kes varasema otsusegi tegi,” nentis Karl Kask. „Selliseid vaidlusi ja vastuväiteid võiks ikkagi lahendada keegi teine, näiteks põllumajandusministeeriumi mingi osakond vmt.”

Ta soovitab üldjuhul kohtuvaidlusest loobuda, sest kohtuotsus on põhimõtteliselt ühe poole suhtes vägivaldne. Samas tunnistas Kask, et taotluste menetlemisel esineb kindlasti ka põhimõttelisi lahkarvamusi, mis on mõttekas kohtus läbi vaielda. Ta lisas, et tasub siiski meeles pidada – kohus ei anna toetust, otsustusõigus jääb ikkagi PRIAle, küll aga saab kohus käskida PRIAl üks või teine taotlus uuesti läbi vaadata. Samuti saab kohus tühistada tähtaegselt vaidlustatud otsused.