A. Le Coq kasutab kohalikku õlleotra

“Õlleodra kasutamine parandab vahu omadusi ja tagab paremini õlle stabiilsuse,” põhjendas A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop, miks nad võtsid selle aasta alguses kasutusele täiendatud tehnoloogia. “Kui praegu on õlle säilivusaeg pool aastat, siis tulevikus tahame me tänu uuele tehnoloogiale tõsta kõikide õllede säilivusaja aastani.”

Tehnoloogia juurutamist alustati kangetest õlledest, esimesed laarid on valmis ja villitud ning uudse tehnoloogiaga valminud õlu jõuab peagi poelettidele. A. Le Coq investeeris uude tehnoloogiasse umbes 150 000 eurot.

Noop: Eestis võiks olla ka linnasetehas.

Aastas vajab Tartu õlletehas umbes 800 tonni õlleotra, millele on esitatud väga kõrged kvaliteedinõuded, eriti valgusisaldusele ja tera suurusele. Kodumaise õlleodra tarnijad on AS Baltic Agro ja TÜH Kevili Põllumajandusühistu. Linnaseid vajab A. Le Coq aastas umbes 8000 tonni, suurem osa linnastest ostetakse Leedust ja veidi ka Soomest.

“Õlleoder on küll umbes kaks korda odavam kui odralinnased, aga kuna õlleotra kulub tehnoloogiliselt ka kaks korda rohkem, siis ei ole tegu oluliselt odavama toormega,” vastas Noop küsimusele, kas õlle omahind langeb.

Noop möönis, et loomulikult on teatud emotsionaalne küsimus ka selles, et tegu on Eesti põllumeeste kasvatatud teraviljaga. “Seni on põllumehed müünud õlleotra välismaal asuvatesse linnasetehastesse, kust see linnaste kujul meile ringiga tagasi tuleb,” lausus Noop.

“Mina küll väga tervitaksin, kui keegi põllumeestest paneks Eestis püsti linnasetootmise. Linnaste tootmine on ju õlleodra vääristamine ja sellest võiksid odrakasvatajad olla huvitatud. Meie oleksime kindlasti kodumaiste linnaste suured tarbijad.”

Investeering Väike-Maarjasse.

Teraviljakasvatajaid ühendava Kevili Põllumajandusühistu nõukogu esimees, Uuetoa talu peremees Jaak Läänemets ütles, et nemad kohe kindlasti linnasetehast rajama ei hakka. “Linnased on rohkem ikka õlletootjate bisnis ja nende jaoks on tähtis, et oleks tagatud ja kontrollitud kvaliteet,” lausus ta. “Ilma õlletööstuse osaluseta ei ole vist võimalik linnasetehast ikkagi teha.” Kevili müüb suurema osa varutavast õlleodrast Peterburis asuvasse linnasetehasesse.

Baltic Agro arendusdirektori Margus Ameerikase kinnitusel algas neil koostöö A. Le Coqiga selle aasta algul. Koostöö eeldus oli aga umbes ühe miljoni eurone investeering, kui Baltic Agro pani mullu Väike-Maarjasse püsti kolm teraviljapunkrit. “Kuna meil on nüüd Väike-Maarjas head hoiutingimused, saame tagada õlleodrale ühtse ning stabiilse kvaliteedi,” rääkis Ameerikas. “Nii nagu õlletehas küsib, saame neile tarnida vajaliku koguse õlleotra.”

Ameerikase sõnul on nad mitu aastat ärgitanud põllumehi õlleotra kasvatama, müües neile spetsiaalset seemet. “Oleme põllumeestega sõlminud lepingud, et sõltumata söödaodra hinna kõikumisest börsil maksame neile õlleodra tonni eest 10 eurot rohkem,” kinnitas Ameerikas. “Praegused õlleodra sordid annavad sama suurt saaki kui söödaoder. Kui õlleodra kvaliteet tööstusele ei sobi, läheb vili söödaks.”

Ameerikase andmeil kõigub söödaodra tonni turuhind börsil 200 ja 250 euro vahel.

Taust

A. Le Coq investeeris 150 000 eurot tehnoloogiasse, mis võimaldab õlle tootmisel sõltuvalt odrasordist kasutada 5–10 protsendi ulatuses kodumaist õlleotra.Uus tehnoloogia parandab õlle omandusi, eelkõige vahtu ja säilivust. Kui seni on õlle säilivusaeg pool aastat, siis uus tehnoloogia võimaldab pikendada säilivusaja aastani.Esimesena on uue tehnoloogia järgi valminud kanged õlled.Kasvatamiseks on spetsiaalsed sordid. Õlleodral peab olema kõrge tärklisesisaldus ning madal proteiini- ja kiudainetesisaldus.Kvaliteetse õlleodra tonni hind võib olla 30–40 eurot enam kui söödaodra tonni hind.Linnasetehased - Eestis suleti viimased tehased 1990. aastate lõpus.

Kommentaar

Regionaalne ettevõte saab mahuga mängida

Margus Kastein, ASi Saku Õlletehas tegevjuht:

Ma olin kuulnud, et A. Le Coq tegeleb õlleodraga, aga kuhu nad sellega välja on jõudnud, ei teadnud. Nende argumenti, et õlleodra kasutamine parandab vahu omadusi ja õlle stabiilsust, suhtun ma reserveeritult. Ei usu, et väikese partii õlleodra juurde panemine olulist efekti annab. Võib-olla on siin tegu rohkem turundusnipiga.

Julgen kinnitada, et õllelinnased, mida meie kasutame, on kvaliteetsed. Kuulume Carlsbergi gruppi ja meie grupil on väga konkreetsed nõuded oma toorainele, kaasa arvatud odralinnastele. Meie tooraine ostetakse sisse tsentraalselt ja Carlsbergi ostuosakond ei asu Eestis.

Me oleme ikkagi globaalne ettevõte ja A. Le Coq on ainult regionaalne ettevõte. Tõenäoliselt on nendel rohkem paindlikkust ja võimalusi väiksemate mahtudega mängida. Samas ei tea ma Eestis ühtegi ettevõtet, mis suudaks meile tarnida püsivalt kindla kvaliteediga ja kogustes vajalikku tooret. Kui selline ettevõte leidub, siis võiks ta meie uksele koputada. Aga uks, millele koputada, ei asu Eestis.

Õlleotra on veidi keerulisem kasvatada

Andres Lindam, Aru Põllumajanduse OÜ juhatuse esimees:

Oleme õlleotra kasvatanud kahel viimasel aastal ning kindlasti külvame seda ka tänavu kevadel. Eelmisel aastal saime õlleodra saagiks 5 tonni hektari kohta. Õlleotra on tulus, ent natuke keeruline kasvatada, sest see peab vastama teatud standarditele. Kui ei vasta, läheb loomasöödaks. Eesti põllumees on kindlasti seda meelt, et kui saaks oma vilja hea hinna eest Eesti ostjale ja veel parem kui naabrimehele müüa, siis seda ta ka teeks.