Maagi musketärid Lepp, Saarma ja Juhani

Maagi musketäridel on ühine Tartu taust. Praegu tegutseb Roland Lepp Tallinna külje all asuvas Maagi kontoris, Aivar Saarma ja Toomas Juhani istuvad aga ühises Tartu kontoris. “Ma näen Aivar Saarmat tihedamini kui oma naist,” lausub Juhani telefonis naerdes. Teinekord jällegi on Juhanil pärast tööreisi, kus käidi koos Lepaga, tunne, et “nüüd ei taha seda Lepa nägu mitu päeva näha”. Kuid see kõik on lõõp – sõbrad omavahel, noh.

Siis, kui Lepp ka veel Tartus elas, võeti tööväliselt üht-teist ühiselt ette. Mängiti näiteks saalijalgpalli. Nüüd kohtutakse kolmekesi veidi vähem, kuid nädalas korra kindlasti. Juhani ja Lepp käivad ka perekonniti läbi, peagi sõidetakse koos peredega ka ühisele puhkusereisile.

Kalal pole kolmekesi käinud. Maagi musketärid räägivad vähe, kuid kui midagi öeldakse, siis konkreetselt. Saarma kireks on kalapüük. “Kalal me kõik koos käinud ei ole, kuid muidu ikka suhtleme tihedalt,” lausub Saarma ja lisab, et Maagi edukuse taga on aastatepikkune ühine hingamine ja suur töö. Ning ilmselgelt ka usaldus. Nagu ka Dumas’ kolmel musketäril.

Roland Lepp võtab meid vastu Jüris asuvas Maagi kontoris, kus asuvad ka ettevõtte laod. Ta juhatab meid oma kabinetti, istub aukartustäratava puidust laua taha ja suunab ajakirjaniku krudiseva nahaga gigantsesse tugitooli.

Fotograaf asub tema meelehärmiks ka kohe pilte tegema. Õigupoolest keeldus Lepp juba telefonis rääkides kategooriliselt pildistamisest sõnadega “Saage aru, ma ei taha edvistada,” ning Juhanigi tõdes, et “Me pole sellest loost vaimustatud, aga kannatame ära.”

Nüüd “kannatabki” Lepp pildistamise vapralt välja, ning räägib äri algusaastatest. Ta meenutab, et 1988. aastal maaparandusteaduskonna lõpetanuna asus ta tööle riigiametisse, aga see töö ei suutnud teda n-ö paeluda rohkema kui aasta jagu. “Minna kella pealt tööle, siis tehakse nime taha hommikul linnuke, vahepeal mängitakse malet ja loetakse lehti, ja töölt lahkudes pannakse jälle linnuke kirja,” meenutab Lepp naerdes.

Üle 15 aasta ühist äri. Ajal, kui faks kuulus veel tulevikumasinate hulka ja turul käis kõva andmine, lõi Lepp koos Aivar Saarmaga ühisfirma. Veidi enne 1996. aastat alustati kanakoibade impordiga. Toomas Juhani, kes tegeles salaamivorstide sissetoomisega, liitus ettevõttega veidi hiljem. “Eks me tollest ajast alates oleme koos tegutsenud jah,” lausub Lepp.

Ilmselt tugev trio ongi nende edu võtmeks. “Ole sa nii tark kui tahes, aga üksi sa reeglina 100protsendiliselt õigeid otsuseid vastu ei võta,” lausub Lepp.

Tema hinnangul on üks nende tarku otsuseid olnud näiteks see, et nad ei jooksnud kaasa kinnisvarabuumiga. Mehed otsustavad mingi sammu kasuks ainult siis, kui kõik kolm on sellega nõus. Teinekord saab otsus langetatud ka telefoni teel ja siis tagantjärele paberil vormistatud.

Lätile eelistati Soomet. Lepp möönab, et eks ole kindlasti tehtud ka vigu, sest eksimine on ju inimlik. Kuid tarku otsuseid on siiski enam: 2002. aastal ostis Maag ära raskustes Filee lihatööstuse, saneeris selle ja kasvatas käivet paari aastaga 2,5 korda. 2003. aastal osteti ära Jõhvi Piim, mis on samuti kasvanud edukaks piimatööstuseks. 2007. aastal osteti Rakvere Piim. Ning tänavu siis pääsetakse Pouttu ostu kaudu oma Ranna-Rootsi toodetega Soome poelettidele.

Kaalumisel olid ka Läti piimatööstused, kuid Maagi triole pakkus huvi just Soome. Pouttu tehases nad suuri muudatusi teha ei plaani, sest ettevõte on suhteliselt kasumlik, inimesed jäävad samaks ja tootmist Eestisse tuua plaanis ei ole. “Kõik me teame ju, mis Ameerikaga juhtus, nad kolisid oma tootmise Hiinasse ja nüüd on ise töötud,” naerab Lepp. Soome on tema sõnul hea näide hästi toimivast ühiskonnast, kus hinnatakse kohalikku toorainet.

Uue lihatööstuse juhi otsinguil

“Eestis on palju väikeettevõtteid, kus omanikud on ka juhid. Meie oleme oma ettevõttes läinud seda teed, et ettevõtteid juhivad oma ala profid,” räägib Roland Lepp. Need ettevõtjad, kes hambad ristis üksi kuni hauani oma ettevõtet ise juhivad, ei ole tema hinnangul pikas plaanis edukad. Maagis tegelevad omanikud tema sõnul suuniste andmise ja investeerimisotsustega.

Seoses Pouttu tehinguga võtab Maag nüüd tööle ka arengudirektori, kelleks saab Peep Rahuoja. Rahuoja, kes on Maagis ka varem tööd teinud, asub koordineerima tööd Tallinna, Tartu ja Pouttu vahel.

Lihatööstuse juhi kohale, kus eelmise kevadeni oli Olle Horm, aga alles uut inimest otsitakse. Lepp tunnebki rõõmu, et saab nüüd tööpakkumisele tasuta reklaami teha. “Olle pani meid omal ajal ebamugavasse olukorda. Atria ostis ta meilt üle ja Margit Talts võttis lisaks grupi juhtimisele ka Maag Lihatööstuse juhtimise oma õlgadele. Nüüd me otsime ka lihatööstusele uue juhi,” lisab ta.

Kui palun Lepal võrrelda Eesti ja Soome töökultuuri, jääb ta natuke hätta. “Noh, eks paljud asjad on meil siin muutunud ka, kuid paljud asjad ei muutu meil Eestis veel niipea. Piinlik tunnistada, aga ma arvan, et töökultuur on seal kõrgem kui meil,” lausub Lepp.

Lepp meenutab, et kui Horm Maagist lahkus, oli tema üheks põhjenduseks motivatsioonipuudus. “Kui sa oled Eestis suuruselt teise lihatööstuse juht, siis mis asi on see motivatsiooni puudumine?” laiutab Lepp käsi. Tundub, et Hormi lahkumine konkurendi juurde on tal veel hinge peal, kuigi ise ta seda ei kinnita. “Margit oli tegelikult isegi tublim kui Olle,” lisab Lepp naerdes, koputab siis nimetissõrmega lauale ning lausub irooniliselt: “Pange see nüüd kindlasti kirja!”

Börs pole välistatud

Maag on tegutsenud varsti ligi 20 aastat. Lepp soovib, et ettevõte kestaks aga üle 50 aasta. Ta vihjab, et kunagi tulevikus pole välistatud ka börsile minek. Olgugi, et seis Tallinna börsil pole kõige parem.

“Seni me oleme ostnud ja teinud pangalaenuga, me pole võtnud juurde finantsinvestoreid. Me ei välista ka börsiplaane, meil on Eestis ambitsioone, tahaksime Eestis luua midagi sellist, kuhu saaks koondada farmereid, tööstuseid,” räägib Lepp.

Küsin Lepa käest, et kui tal oleksid üleloomulikud võimed, mille ta siis maailmas ära muudaks. Lepp vaatab mind esiti muigel sui ja jääb siis mõttesse.

“Kui paljud tunnevad muret väikeste ebaõnnestumiste üle, et pea valutab hommikul või miski on halvasti, siis ma olen alati öelnud, et katsu asju kõrvalt vaadata. Mina matsin kaks aastat tagasi oma ema ja siis ma tundsin kõige suuremat muret, mida ma võib-olla üldse kunagi olen tundnud. Maailmas on kõik asjad sellised, et midagi hullu ju ei ole! Midagi tõeliselt hullu on lahti siis, kui lapsed on raskelt haiged või keegi sureb. Ülejäänud on vähetähtis,” räägib Lepp.

Ta lisab, et tore oleks ju elada maailmas, kus poleks sõdu ega riigipiire ning keegi ei varastaks, aga kahjuks pole see võimalik. “Ma olen praktiline inimene, ma olen ettevõtja, ma pole unistaja,” ütleb Lepp kokkuvõtvalt.

Mis on mis:

Maag Grupp

Emaettevõte AS Maag Grupp tegeleb peamiselt jahutatud ja külmutatud toidu¬kaupade impordi ja hulgimüügiga. Lisaks kuuluvad gruppi tütarettevõtted AS Maag Piimatööstus, AS Maag Lihatööstus, AS Maag Konservitööstus, Nigula Piim OÜ, Maag Food PÜ, Gelid Food PÜ, Food OÜ, Avalon Foods Sp zoo (Poola) ja Maag LT UAB (Leedu).

 

Kommentaar:

Ühe asja eest väljas -  Toomas Juhani, Maag Grupi üks omanikest

Aeg on laias laastus nagu abieluline suhe. Aja jooksul hakkad aru saama, kuidas äripartner mõtleb. Me oleme ühe asja eest väljas. Kui on koos luik, haug ja vähk, siis ikka head nahka ei tule, see on ammu teada! Kui võrrelda meid suuremate maadega, siis me oleme edukuse poolest keskmiste hulgas. Eesti on väike riik ning pikemat aega siin tegutsedes hakkab Eestis kitsas ja varem või hiljem tabad end mõttelt, et maailm on ju oluliselt suurem.

Rantjee-elu las oodata - Aivar Saarma, Maag Grupi üks omanikest

Meil on Maagis ära jaotatud, kes millise osaga tegeleb. Meie edu taga on palju tööd. Muud ei oskagi lisada, tuleb mõelda ja tööd teha. Omavahel me tihti ei vaidle.

Maagi asja ajame veel edasi, rantjee-eluks pole aeg veel nii kaugel. Ettevõtet on vaja veel päris palju edasi arendada. Praegu ei taha ette rutata, eks aeg annab arutust meie tegemistest.

Sihikindlad mehed - Olle Horm, endine Maag Lihatööstuse juht

Nad on äärmiselt sihikindlad omanikud, igaüks vastutab oma asja eest. Mingis mõttes võib neid võrrelda musketäridega, igaühel on omad tugevad omadused, mis täiendavad teist. See on kindlasti ka nende suureks trumbiks, et nad nii edukad on.