Laske kaupa müüa õiglase hinnaga, siis tõusevad palgad

Ettevõtlus paneb arve armastama. Euroopas ringi liikudes ikka mõttes arvutad, milline on nende elu finantsides ja miks on meie elu koos rikkamate riikide ridades nii teistsugune. Piimanduses on üleilmsed tõmbetuuled hästi tunda. Võrreldes vanade demokraatiatega Euroopas on meil riigipoolset toetust vähe, kuid kulud on igati maailmatasemel.

Maksame Euroopa keskmist tooraine hinda – meie näitel siis piimtooraine hinda. Kohe kindlasti maksame Euroopa keskmist elektri hinda. Maksame Euroopa keskmist transpordiautode kütuse hinda. Eesti vee- ja kanalisatsioonihinnad on mõnes kohas isegi kõrgemad kui näiteks Iisralis, kus on vähe magedat vett. Meie kaudsete ja otseste maksude koormus on kõrgem kui Euroopas keskmiselt. PwC maksukoormuse raporti järgi on meie maksukoormus 67,3%, jääme alla ainult Itaaliale (68,3%), Euroopa keskmine on 42,6%. Arvestades Itaalias valitsevalt maksukohustuse vabameelsust (maksuvaba majandamist), võiksime end vabalt õnnitleda Euroopa kõrgeima maksukoormuse puhul. Meie esmatarbe toidukaupadel on 100% käibemaksukoormus ostjatele. Lisaks oleme kehtestanud regulatsiooni, et näiteks kaubaauto pikkus (koos järelhaagisega) on meil poole lühem võrreldes naabrite Soome ja Rootsiga ehk teisisõnu: üks meie auto veab korraga ära poole vähem kaupa kui naabrite juures. Kõik need on kulud, mille foonil peab ettevõtlus koduturul kasumlikkuse poole püüdlema.

Piimaliiter maksab poes 50 eurosenti, samas kui 80 km kaugusel Helsingis maksab seesama piim 1,1 eurot. Sellest läheb maha käibemaks riigile.

Ettevõtlus ei toimeta enam mitte nagu professionaale pikamaajooks ja, vaid nagu end hingetuks rabelenud harrastussportlane. Unistus on suur ning on ka tahtmine ja võimed, aga väsimus tuleb enne tulemuste nägemist. Garanteeritult madalama hinnaga tarbija poodimeelitamine on üks viis turundada kõiki teisi poes müüdavaid kaupu, kuid kuidas see mõjub pikaajalises plaanis? Kui tarbija sissetulek ongi piisav vaid skõige odavama ostmiseks või tuleb sellestki loobuda, sest töökoht on üle öeldud? Kui peame suuremate kuludega looma (poole võrra) odavamat toodet, siis ei ole loota, et rikkamaks saaks riik, ettevõtted või inimesed.

Ettevõtjal on vaja saada kaubad turule nende õiglase hinnaga, siis saab ta tööandjana maksta tööjõule naaberriikidega võrdsemat palka.