Saabumas on suvi ja lastel algab koolivaheaeg. Põllumajandus on üks valdkond, kus leidub ka noortele sobivat tööd. Siinkohal mõningad selgitused nii lastele, nende vanematele kui ka tööandjatele.
Mida siis oleks vaja teada ja kuidas toimida, kui laps soovib tööle asuda? Alaealiste töötamine peab olema ohutu nende tervisele ja võimaldama hariduse omandamist. Alaealiste, kaasa arvatud tööpraktikal viibivate õpilaste ja kooli ajal juhutöid tegevate töötajate suhtes kehtivad rangemad reeglid, mis piiravad nende tööaega ja kokkupuudet ohtudega.
Alaealistel on lubatud teha kerget tööd, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist ega vaimset pingutamist. Need võivad olla põllumajandustööd, näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine; kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd kaupade lahtipakkimisel ja riiulitele asetamisel, laudade katmine ja koristamine. Alaealised ei tohi kokku puutuda lahtise alkoholiga!
Alaealistele lubatud tööd on välja toodud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määruses nr 93 „Alaealisele lubatud kerged tööd“.
Kas tuleb sõlmida tööleping?
Alaealisega tuleb sõlmida kirjalik tööleping. Selleks peab tööandja küsima nõusolekut ka tema vanemalt. Töölepingu sõlmimiseks 7-14-aastasega taotleb tööandja nõusoleku ka tööinspektorilt. Taotluses esitab tööandja andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töötamise koha ja töökohustuste, vanuse ja koolikohustuse kohta. Tööinspektor võtab vajadusel enne nõusoleku andmist ühendust nii tööle sooviva noorega kui ka lapsevanemaga.
Noorel ei ole lubatud töötada rohkem kui poole iga koolivaheaja kestusest. Sellele piirangule vastukaaluks on lubatud töötada koolikohustuslikel alaealistel ka väljaspool vaheaegu ehk koolikohustuse täitmise ajal.
Alaealise tööpäeva pikkus sõltub tema vanusest:
7-12-aastased tohivad töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Lubatud on neile vaid kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal. Näiteks osalemine teatrietendustes.13-14-aastased töötajad 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas.15-aastasel töötajal 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas.16-17-aastasel töötajal 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.
ALAEALINE EI TOHI:
Teha tööd üle temale ettenähtud tööaja.Töötada vahetult enne koolipäeva algust.Töötada kella 20.00-6.00 vahelisel ajal. Mõnel juhul on hilisel õhtutunnil töötamine siiski lubatud. Alaealine võib täiskasvanu järelevalve all teha loomingulist tööd kultuuri-, spordi-, kunsti- või reklaamialal kella 20.00 kuni 24.00 ajal.
ALAEALISEL ON ÕIGUS:
Saada igal kalendriaastal 35 kalendripäeva puhkust, s.o 2,9 päeva iga töötatud kuu eest. Sellest 7 päeva hüvitatakse riigieelarve vahenditest. Koolikohustuslikul alaealisel on õigus koolivaheajal võtta puhkust talle sobival ajal.Töölepinguga töötades peab töötasu vastama vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärale, mis 2013. a on 1,90 eurot tunnis ja ning 320 eurot kuus .
Eestis reguleerivad alaealiste tööd järgmised õigusaktid (nimetatud õigusaktid ei laiene aga pereettevõttes, kodus või eramajapidamises tehtavale tööle):
Töölepingu seadusVabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrus nr 93 „Alaealisele lubatud kerged tööd“Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrus nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“
Autor: Anne Simmulmann
Seotud lood
Iga tööandja on sattunud kunagi olukorda, kus töötaja on mingiks ajaks pidanud töölt eemale jääma. Kas võtta tööle uus töötaja või saab hakkama oma jõududega?
Tööinspektsiooni uus juht on Maret Maripuu.
Kui tööõnnetuste suhtarvus töötajate arvu kohta ei ole põllumajandus võrreldes teiste majandusharudega halvemate seas, siis teistsugune pilt avaneb kutsehaigestumistes.
27 aasta jooksul on TOBROCO-GIANT arenenud ülemaailmseks kompaktlaadurite liidriks, pakkudes üht kõige ulatuslikumat tooteportfelli selles valdkonnas. Ettevõtte missiooniks on pakkuda intelligentseid lahendusi, mis lihtsustavad igapäevast tegevust erinevates tööstusharudes, olgu selleks siis ehitus, põllumajandus, haljastus või omavalitsused.