Töökeskkonna olukorrast põllumajandusettevõtetes

Lisaks käidi põllumajandusettevõtetes seitsmel korral seoses tööõnnetuse ning kümnel korral seoses kutsehaiguse asjaolude uurimisega. Kaebuse alusel kontrolliti ühte ettevõtet ja üle vaadati neli uut või rekonstrueeritud ehitist.

Tuvastatud rikkumiste arv kokku oli 830 ehk keskmine rikkumiste arv ühe ettevõtte kohta oli 6-7. Suurim avastatud rikkumiste arv ühes ettevõttes oli 39. Lisaks keelati 52 töövahendi kasutamine ning töö peatati 6 korral.

Kõige enamlevinud rikkumiseks on liikumisteede või laadimisestakaadide nõuetele mittevastavus - 61 korral. 57 korral ei olnud täidetud töövahendi ohutu kasutamise nõuded ehk oli juhendist lähtuvaid nõudeid rikutud. 53 korral ei vastanud nõuetele töövahendite ohutust tagavad seadised – kaitsekatted maha võetud, ohutusseadis maha võetud.

Enam ettetulevatest rikkumistest võib veel välja tuua järgmised:

ei ole korraldatud töökeskkonna riskianalüüsi (34);ei ole tagatud isikukaitsevahendite arvestus, hoidmine ja hooldamine (27);ei ole nõuetekohaselt läbi viidud ja registreeritud töötajate esma- või täiendjuhendamist ja väljaõpet (26);ei viida läbi töökeskkonna sisekontrolli ning/või ei analüüsita selle tulemusi (26);töötajate tervisekontroll ei ole nõuetekohaselt läbi viidud (24);tööruumide aknad, seinad või põrandad ei vasta nõuetele (21).

Viimaste aastatega on töökeskkond enamuses kontrollitud põllumajandusettevõtetes siiski paranenud, on ehitatud uusi tootmishooneid (uued vabapidamislaudad piimakarjale, automatiseeritud söödajagamissüsteemiga sigalad, uued viljakuivatid jms), renoveeritud on vanu töökodasid ja tootmishooneid, muretsetud kaasaegsemat tehnikat, juurutatud uut ja kaasaegset tehnoloogiat.

Enamuses ettevõtetes on töökeskkonna alase dokumentatsiooniga tõsiselt tegelema hakatud. Osad ettevõtted on koopereerunud või palganud mitme ettevõtte peale töökeskkonnaspetsialisti, kes nende töökeskkonna parandamisega regulaarselt tegeleb ja dokumentatsiooni korrastab.

Põllumajanduses (k.a. jahindus, metsandus, kalandus) registreeriti 2012. a  150 tööõnnetust, neist 39 lõppesid kannatanu jaoks raske tervisekahjustusega. 2011. a registreeriti 164 tööõnnetust, neist 50 rasket.

Töösurmi oli 2012. a kaks – mõlemad juhtusid metsatööde käigus. 2011. a hukkus töökohustusi täites kolm põllumajandusettevõtte töötajat.

Enamus õnnetusi on seotud masinate ja muude töövahendite ebaõige kasutamisega ning masinate ning seadmete hoodus- ja remonditöödega. Loomadega seotud õnnetusi on suhteliselt vähe. Looma etteäraarvamatu käitumise tagajärjel on õnnetused toimunud seetõttu, et töötaja on kiirustanud, pole olnud tähelepanelik ja pole osanud hinnata olukorda, et mitte sattuda looma ja piirde vahele, pole osanud ohtu ette näha – üheks põhjuseks võib olla see, et praegu ollakse sunnitud tööle võtma inimesi, kes pole varem põllumajandusloomadega kokku puutunud ega oska ohtusid ette näha. Sagedasti libisetakse ja kukutakse. Põhjuseks see, et töötajad ei kasuta neile väljastatud tööks vajalikke libisemiskindla tallaga jalanõusid (mitmel puhul on töötajal jalas olnud lahtised suvesandaalid).

Umbes 40% tööõnnetuste uurimiskokkuvõtetes on ühe õnnetuse põhjusena välja toodud puudused töötajate juhendamise ja väljaõppe osas ning teiseks enamlevinud põhjuseks töövahendi ohutust tagavate seadiste mittekorrasolek või puudumine.

Autor: Raivo Otti