Puu- ja köögiviljad õhutavad inflatsiooni

 “Küsimus on selles, millisest otsast köögivilja hinda vaadatakse, kas tootja müügihinda või poe väljamüügi hinda,” märkis hiidtomateid müüva Intsu talu peremees Voldemar Kamenik ja lisas, et neil on tänavu ajaloo kõige madalamad hinnad.

Intsu talu tomat on tänavu olnud kõige odavam seepärast, et kaupmehed ütlevad, et kõrge hinnaga ei saa müüa. Kameniku sõnul eelistab eestlane ikka Eesti tomatit, aga hind määrab ostu. “Kõrge hinna tõttu ja olude sunnil peab ostma odavat tomatit,” märkis Kamenik.

Pakkumine ja hooaeg mõjutavad hinda

Köögiviljamahlade ja köögivilja kasvatamisega tegeleva Kadarbiku Köögivili OÜ juhatuse liikme Veiko Paki sõnul peaksid olema köögivilja ja puuvilja müüjad sellise statistika üle õnnelikud, aga tegelikult ei ole hinnad nii palju tõusnud. Pak tõi näitena 1994. aasta, kui Eesti porgandikilo maksis tootja jaoks vanas rahas 6 krooni. “Praegu on porgandi hinnad küll kõrged, aga kaks kuud tagasi maksis porgand tootja jaoks 17–25 eurosenti,” lausus Pak. Kapsakilo maksis tema sõnul 2009. aastal ­8 krooni, praegu 0,35 eurosenti, kui õnnestub hästi müüa. “Köögiviljade hind sõltub palju hooajast ja sellest, kuidas on eelnev aasta olnud. Köögivilja hind on alates krooniajast kuni praeguseni sõltunud pakkumisest,” märkis Pak.

Paki sõnul statistikaameti võrdlus absurdne.  “Tuleks võrrelda eelmist aastat tervikuna, aga ka see ei näita tegelikult midagi – see on viieaastane tsükkel, mis annab mingit pilti, kuidas hinnad üles-alla käivad,” selgitas Pak. Ta tõi näitena, et lillkapsas on praegu müügis rekordhinnaga, mis tuleneb Lõuna-Euroopa üleujutustest. “Kolme nädala pärast tulevad turule Eesti ja Läti lillkapsas ja siis on see hind umbes kolm korda madalam,” tõdes Pak.

Kadarbiku talu tõstaks hinda küll hea meelega ja seda selleks, et oma asjadega kergemini ja paremini hakkama saada.

Rääkides mahla hinnast, ütles Pak, et kui nad 2004. aastal alustasid mahla tootmisega, maksis porgandimahla liiter 9,5 krooni, aga nüüd maksab see 55–70 eurosenti, sõltuvalt kliendist. “Hinnad ei ole tõusnud. Oluliselt kallimaks on läinud müük, kui vaadata, millised olid poodide lepingud siis ja millised on nad praegu, kus tootja maksab müüjale müüdud kauba eest 12–21% sõltuvalt ketist,” selgitas Pak.

Hinna määrab see, kui hea saak tuleb

Puuvilja hulgimüüja Karskoona OÜ tegevjuht Janno Toming ütles samuti, et hinnad kujunevad vastavalt saagile ning nõudmisele ja pakkumisele. “Meie ei ole oma hinnapoliitikat üldse muutnud ja meie hindu ei kujunda. Hind kujuneb kasvatajate kuludest,” märkis Toming.

Tema sõnul näitab statistika seda, et kaupade omahind on tõusnud, mis tähendab, et kasvatajatel on kulud suurenenud. Toming ei osanud öelda, kui palju siis hinnad on tõusnud ja kui palju nad võiksid tõusta tulevikus. “Juurvilja- või puuviljasaaki ei saa prognoosida,” märkis ta.

Toming tõi näitena, et Eesti kartul võib minna näiteks odavamaks. “Kui paar aastat tagasi ei saanud kartulit eriti korjata, siis kui tänavu saab kartulit võtta, on hind teine,”  ütles Toming. Millise puuvilja hind on kui palju tõusnud, ei osanud Toming öelda.

Tasub teada

Kartuli hind hüppas lakke - 2012. aasta maiga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 80% kallinenud kartul, 41% on kallinenud värske köögivili ja 27% puuvili.

Kommentaar

Ootamatu hinnatõus - Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

Tarbijahinnad tõusid mais ­oodatust veidi enam, 3,3% võrreldes eelmise aasta sama kuuga ja 0,2% võrreldes aprilliga. Toiduainete hinnatõusu panustas toiduainete kallinemine maailmaturul. Keskmisest kiiremat hinnakasvu oodatakse sel aastal maailmaturul köögi- ja puuviljadele ning veise- ja linnulihale. Aasta esimese viie kuu kokkuvõttes on toiduainete toormehinnad alanenud üle 1%, samas kui Eesti toidu­ainete hinnad on kallinenud ligi kuus protsenti.

Maailma toorainehinnad peaksid lähikuudel jääma eelmise aasta tasemest allapoole. Kuna ka sisemaine nõudlus püsib pigem madal, peaks inflatsioonitempo suvekuudel aeglustuma.

Euroopas samamoodi - Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi analüütik

Toiduhindade tõusu taga on puu- ja köögiviljade kallinemine, mis on iseloomulik kogu Euroopale. Ebasoodsate ilmastikuolude tõttu on imporditud aiasaadused Eestis pea kolmandiku võrra kallimad kui aasta tagasi, mistõttu moodustas toit maikuus ligi poole tarbijahindade tõusust. Kevadise prognoosiga võrreldes oli mai inflatsioon oodatust odavama nafta tõttu veidi madalam.