Aigro: viljabörs sobib saagi hinnariskide maandamiseks

Copenhagen Merchants Groupi teraviljamaakleri Indrek Aigro sõnul võiks aga ka põllumehed saagi hinnakõikumise riske börsil kaubeldes vähendada.

Mis on viljabörs?

Viljabörs on sarnane kõigile teistele toorainebörsidele. See on elektrooniline börs, mille eesmärk on kuvada vilja hinda – kui palju maksab teatud kvaliteediga vili teatud kohas.

Kes on kauplejad?

Kauplejad on peamiselt viljaga kauplevad ettevõtted, kes kasutavad börsi riskide juhtimiseks. Piltlikult öeldes, on Eestis näiteks rapsiõlitehas, kelle kliendid tahavad temalt õli ja kooki osta. Kui aga Ppõllumehed ei taha tehasele rapsiseemet samal ajal müüa. Mida tehas saab teha? Oostab tehas endale rapsi börsilt, mis aitab tal end kaitsta hinna kõikumise vastu. Börsi eesmärk on olla riskijuhtimise vahend.

Kui palju on Eestis viljabörsil kauplejaid?

Vähe, mõned suuremad vilja kokkuostjad ja mõned eraisikud ka.

Mis on põhjus, et börsil kauplejaid on nii vähe?

Põllumeeste madal kapitaliseeritus. See nõuab raha, kui tahad mingi positsiooni börsil osta. Kui hind hakkab sinu vastu liikuma, siis pead sinna raha alla panema, et selle positsiooni tagatis püsiks. Kui üks ettevõte hakkab sellega tegelema, siis peab olema riskijuhtimine hästi paigas. Peamiselt ei meeldi Baltikumi ettevõtetele see raha, mis börsil kauplemise alla tuleb panna.

Tavaline põllumees saab ka viljabörsil osaleda?

Saab küll ja tal tasuks seda teha. Põllumehe äri on ju selline, et talvel paned juba lukku väetise, kemikaalide ja seemne hinna. Lukku aga ei pane oma toote hinda – vilja hinda. Äri juhtimisel on loogiline panna korraga kinni nii oma kulud kui ka toote, mida müüd, hind. Muidu on su tegevus loterii.

Mis on minimaalne kogus, millega saab börsil kaubelda?

Prantsuse nisu- ja rapsibörsil Euronext (MATIF) on minimaalne kauplemisühik 50 tonni.

Kas peale nisu ja rapsi teiste viljadega ei saa börsil kaubelda?

Seal Euronextil  on ka mais, samuti õlleoder. Kuid need on nii madala likviidsusega, et reaalses elus ei ole võimalik neid kasutada. Winnipegil on ka kaer, CME-l on sojaoad, srott, aga need tooted ei korreleeru väga hästi meie kaubaga. Pealegi kauplevad nad USD-s, mis tähendab, et peale futuuridega kauplemist tuleb ka kaitsta ennast forex turul valuuta kõikumise vastu.

Aga teised teraviljad?

Rukis on nii väike kultuur, et seda ei ole börsil. Kaeral on börs olemas Kanadas. Inimesed kasutavad rukki ostmiseks ja müümiseks nisubörsi. Kui nisu hind läheb ülesse siis läheb ka rukkis ülesse ja vastupudi. Korrelatsioon on umbes 90%.

Et maailma viljaturu mastaapidest ettekujutust saada, siis võin öelda, et maailma nisusaak on aastas ligikaudu 700 miljonit tonni, odral 150 miljonit tonni ja rukkil vaid 15 miljonit tonni.

Kas selle sügise viljasaagi hinnad on juba paigas või tasub ka praegu tegeleda oma sügisese saagi hinna fikseerimisega börsil?

Vilja hind muutub kogu aeg, iga 15-30 minuti tagant.

Mis vilja hinda mõjutab?

Mõjutab peamiselt eeldatav tulevase saagi kogus ja tarbimine. Väga suur mõjufaktor on Kaug-Ida, mis suurendab oma tarbimist kogu aeg. Mõjutab siis peamiselt toodang ja pakkumine ning ka kvaliteet. Saak võib ju olla hea, kuid kvaliteet halb. Siis on suurem nõudlus kvaliteetse vilja järele.

Suur hinna mõjutaja on ilm. Ilm on muutunud järjest ebastabiilsemaks. Viimase kümne aasta jooksul on jamasid olnud väga palju - põuad paljudes kohtades, kliima on muutunud ebastabiilsemaks. See on suur vilja hinna mõjutaja.

Aga sel aastal suudab maailm väga hea saagi koristada. Ehk siis hinnad on olnud juba tükk aega langustrendis. Samas pole sugugi kindel, et ka järgmine aasta tuleb hea saak.

Millal maailma viljasaagi suurus selgeks saab?

Maailm koristab erineval ajal. Lõuna Hispaanias algab saagikoristus juba mai lõpus, Soomes kestab aga saagikoristus oktoobrini. Ühtset koristusperioodi maailmas ei ole. Samas, suurem osa viljast koristatakse ikkagi praegu. Praeguseks on selge, et suur viljasaak on maailmas enam-vähem olemas. Kuna koristus ei ole lõppenud, siis me ei tea veel mis kvaliteediga see suur viljasaak tuleb.

Vilja hind on olnud langustrendis aasta algusest. Tihti juhtub et hind sõidab inertsiga negatiivsesse mulli ja on odavam kui peaks olema. Ise usun, et hindadel on veel potentsiaali langeda, Mitte väga palju, aga võib olla 5% on langustrendi olemas. Kui täna ei taha müüa ja laopind ning rahaline seis võimaldab, siis tasub tuleb olla valmis hoidma tänavust saaki hoida 6-9 kuud. Kui nii kaua hoida ei ole võimalik, siis müüks ikka täna ära, sest tundub, et langustrend ei ole veel lõppenud.

Hea saagiga aasta ei ole siis põllumehele hea – saagi hind kukub madalale?

Eelmisel aastal oli Eestis rekordsaak ja maailmas peaaegu ka rekordhind. Mujal oli saak halb. See aasta ootab meid Eestis kõigi aegade teine saak eelmise aasta järel. Ega hinnaga ka nuriseda ei saa - ei ole nii madal ajaloolisest keskmisest on hind kõrgem.

Millal saab hakata tegema prognoose tuleviku viljahindade kohta?

Pärast koristust hakkab kohe talivilja külv. Üks prognoos on, kui ilm on liiga külm või kuiv, siis on kohe juba midagi talivilja kohta teada, mille põhjal teha prognoose. Kui kuskil on talvel liiga külm ja lund ei ole, siis võtab talv vilja ära ja saab teha ennustusi, see mõjutab oodatavat vilja hinda. Märts on kõige kriitilisem koht.

Peale seda kevadkülv ja siis kasvuperiood – seal võib samuti olla liiga kuiv, liiga külm jne, mis annab infot prognooside jaoks.

Millist vilja 2014 kõige enam vajatakse? Mida soovitate põllumehel järgmine aasta külvata?

Üleüldiselt võib öelda, et maailmas on suur fookus tervislikul toitumisel. Kaer on selles olulisel kohal. Ma arvan, et toidukaera on järgmise 10-15 aasta jooksul raske üle kasvatada. Toidukaera hind püsib teiste viljahindade suhtes heal tasemel. Nisu Toidunisu tarbimine püsib tugevana.

Ma arvan, et raps on hästi ohtlik toode, mida palju kasvatada. Situatsioon on täna selline, et Euroopa Liit kasvatab aastas 19 miljonit tonni rapsi ja tarbib 20 miljonit tonni. Seega juurde imporditakse 1 miljon tonni. Praegu käib diskussioon, et võtta maha maksuvabastused rapsist tehtud biodiislile. Kui see juhtub, siis on tarbimine kohe 13 miljonit tonni aastas. Raps on olnud põllumeestele hea rahakultuur, kuid on oht, et järgmine 3-4 aastat ei ole hind enam nii hea. See on poliitiline teema, mis lepitakse kokku Brüsselis.

KES ON KES: Indrek Aigro

Põllumajandusega seotud 10 aastat, kui hakkas teraviljaga kauplema. Sattus viljavaldkonda pooljuhuslikult, kui kandideeris tööle Kesko Agrosse traktorite müügijuhiks. Traktorite müügijuhiks palgati teine inimene, kuid Aigro tööks ettevõttes sai põllumeestelt vilja ostmine ja selle müük kohapeal või ekspordiks.

TASUB TEADA:  Kes on Eesti suurimad vilja kokkuostjad?

Baltic Agro ca 350 000 tonni aastas;Scandagra Eesti ca 140 000 tonni aastas;Põllumeeste ühistu KEVILI 100 000 tonni aastas;Oilseeds Trade 100 000 tonni aastas;Lisaks Avena Nordic Grain ja Tartu Mill.

ÜKS KÜSIMUS

Miks teie hinnangul eelistavad põllumehed oma saagi müüa kokkuostjale, mitte ise oma saagi hinda börsil fikseerida?

Ants Puusta Laevade suurused on 3000 - 25 000 tonni. Väga vähestel on võimalik üksi niivõrd suur kogus vilja ise müüa. Lisaks on siis vaja lisaladustamist ja raha saab alles peale laeva laadimist. Samuti on börsil olemine lisaraha nõudev ja need kulud tekivad reeglina enne kui saagi eest on võimalik raha saada.

AS Baltic Agro tegevdirektor

Veikko Vahar See on seotud lisakulutustega ja nagu iga börsil kauplemine nõuab erialast informatsiooni ja oskuseid ning pidevat tegelemist.

AS Oilseeds Trade tegevjuht

Marge Pähkel Põllumehed peavad saama oma saagi kiiresti ja mugavalt müüa. Börs on väga kõikuv ning sellega kaasneva riskide maandamise lisatöö võtavad enda kanda kokkuostjad. Kui viis aastat tagasi kõikus turg viis eurot mitme nädala jooksul, siis täna räägime kõikumistest samas suurusjärgus päeva jooksul. Loomulikult tekitavad suured kõikumised lisapingeid, sellepärast soovitavadki kõik kokkuostjad saaki müüa aasta läbi erinevate hinnatasemetega, et riske hajutada. Ainult kõige kõrgemat hinda tabada on väga keeruline.

AS Scandagra Eesti teravilja-rapsi tootejuht

Põllumees peab saama rahulikult teha seda, mida tema hästi oskab – vilja kasvatada. Aga on ka põllumehi, kes lisaks jälgivad ka börsi ja müüvad ise oma saagi ekspordiks, aga see on siiski väga väike osa viljakasvatajatest. Põllumehele on täna kõige lihtsam müüa oma vili suuremale kokkuostjale.