Asjatamist vähem, kontrolli rohkem

“Kõige kiiremini nähtav muudatus on see, et metsaregistris muutub kogu inventeeritud mets kõigile jälgitavaks. Näiteks saab metsaregistrist muudatuste jõustumise järel vaadata, kus asuvad majandatavad metsad ja millal tuleb metsa uuendama hakata,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. “Lisaks antakse omavalitsustele õigus seada elamute vahetus läheduses asuva metsa raiumisele piiranguid, et elumajad ei jääks naabruses asuva metsa raiumise tõttu müra, tuule või õhusaaste eest kaitseta.”

Enim kõneainet on metsnikele pakkunud sildid. Nimelt peab tulevikus raietööde kohale paigaldama vastava teabe sarnaselt ehitusplatsidel paigaldatava sildiga. “See annab ülevaate toimuvast ning lihtsustab kontrolli,” selgitas Pentus-Rosimannus.

Ühendused toetavad muutusi. Eesti metsandusorganisatsioone ühendav MTÜ Eesti Metsaselts toetab metsaseaduse eelnõu. “Eesti metsaseaduses  planeeritavad muudatused muudavad mitmed tegevused metsaomanikele lihtsamaks ja samas iga kodaniku jaoks läbipaistvamaks. Seadus tervikuna muutub kaasaegsemaks, arvestatakse viimase aja arenguid metsapoliitikas” ütles Eesti Metsaseltsi president, Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus.

Tullus lisas, et mitmed seadusemuudatused muudavad metsade ja nende majandamisega seotud informatsiooni kõigile huvilistele kättesaadavamaks.

Seda soodustab näiteks metsaomanikele seatav kohustus panna harvendus- ja uuendusraiete tegemisel välja info metsaomaniku, raietööde teostaja ning raie tegemise aja andmetega. See info peab olema avalik kogu raietööde teostamise aja. Sama ideed toetab ka muudatus, mis võimaldab metsaomanikel teatud eeltingimuste täitmisel esitada metsateatis kavandatavate raiete kohta otse metsaregistrisse. Registrile on aga avalik juurdepääs ning nii on võimalik jälgida kavandatavaid töid ja nende vastavust seadustele.

Vähenevad väikemetsaomanike bürokraatlikud kohustused, mis võimaldab neil loomingulisemalt tegutseda oma metsa kasvu suunates ja sealt mõõdukates kogustes puitu varudes.

Kavandatavad muudatused tervikuna annavad Eesti Metsaseltsi hinnangul võimaluse edendada Eestis metsandust suunas, mida metsandusorganisatsioonid on pidanud alati õigeks – metsade majandamine peab olema heaperemehelik, metsanduse heast tavast lähtuv ja samal ajal ühiskonna arengu uusi tendentse arvestav.

Ministri sõnul ohtu, et metsi üle raiutakse, ei ole. “Metsanduse arengukavas sees olev piirang, et metsa võib raiuda ja saab raiuda ainult juurdekasvu piires, ei kao kuskile.”

Parlament hakkab muudatusi arutama sügisel.

Tasub teada

Metsaseaduse muutmise ajend: metsanduse arengukava

15. jaanuaril 2011 kiitis riigikogu heaks “Eesti metsanduse arengukava aastani 2020”, mille põhieesmärk on tagada metsade tootlikkus ja elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutus. Arengukavas on muu hulgas kirjas, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks:vähendada väikeomandi metsakasutuspiiranguid – vabastada kuni 5 ha suurusega metsamaakinnistute füüsilisest isikust omanikud inventeerimisandmete esitamise kohustusest, ja kõik metsaomanikud, kes raiuvad aastas vaid kuni 20 m³, raieliikide määramise kohustusest; arvestada puistupõhiste küpsusvanuste rakendamisel ka metsamaa ja puuliikide tootmispotentsiaali; tagada metsade majandamisel eraldisepõhise langi pindala varieerumine ja loomulikum sobivus maastikku, vältides eraldise pindala pidevat vähenemist ja metsade killustumist.

Mis metsaseaduses muutub?

Tuleb kasutada viitasid.

Harvendus- ja uuendusraie tegemisel peab metsaomanik seaduse jõustumise järel nähtavale kohale panema teabetahvli metsaomaniku, raietööde alustamise ja lõpetamise aja ning raietööde teostaja infoga. Sellise teabe avalikustamine raiutava metsatüki servas võimaldab vajadusel koheselt teada anda, kui midagi on valesti, aga annab ka infot selle kohta, kes parasjagu metsa teeb ja millal tööd peavad valmis olema.

Järelevalve karmistub.

Keskkonnaamet saab edaspidi õiguse mis tahes ajal metsa uuendamist kontrollida. Kui seni on keskkonnaametil see võimalus vaid metsaomaniku tellimuse alusel, siis edaspidi on see õigus ka tavapäraste kontrollitoimingute käigus.

“Seni oli selline olukord, kus keskkonnaamet võis minna kontrollima juhul, kui metsaomanik ise kontrollima kutsus. Ja tuleb tunnistada, et neid kutseid just väga palju ei olnud”, kommenteeris keskkonnaminister Pentus-Rosimannus.

Lagendikud peaks olema välis­tatud.

Eelnõuga tuuakse seadusesse püsimetsana majandamise võimalus, et pakkuda metsaomanikule alternatiivi lageraietele. Püsimetsandusega välditakse suurte lagedate alade tekkimist, parandatakse noorte ja keskealiste puude kasvu, suurendatakse seemnesaaki ja vähendatakse metsa kahjustamist puiduvarumisel. Metsaomanikud saavad oma tegevusi kavandada vastavalt metsa looduslikele piiridele, mille eesmärk on langid loomulikumalt maastikule sobitada, et vältida metsade killustumist.

Lageraie saab piirangud peale.­

Uut lageraiet ei tohi enne raiesmiku uuenemist teha raiesmikuga piirneval alal, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa seadusega sätestatud maksimaalset pindala. Maksimaalsed pindalad sätestatakse kasvukohatüüpide kaupa.

Säilitamine suurenegu.

Säilikpuid, mis on vajalikud metsa elustiku mitmekesisuse tagamiseks, tuleb uuendusraiel üle viie hektari suurusele langile senisest kaks korda rohkem jätta. Seni kehtis kohustus jätta nimetatud puid langile sõltumata langi suurusest vähemalt viis tihumeetrit.

Lisandub uus raieliik.

Seadusesse lisatakse uus raieliik – kujundusraie, mis võimaldab kaitsealadel kaitse-eesmärgi saavutamiseks hädavajalikke metsatöid teha.

Langi sobituvad paremini.

Olulisel kohal on ka looduslähedasem metsade majandamine. Nimelt saavad metsaomanikud kavandada oma tegevusi metsas vastavalt looduslikele piiridele, mille eesmärk on langid loomulikumalt sobitada maastikule ja vältida metsade killustumist.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Kommentaar

Bürokraatia väheneb

Magnar Alev, Mapomets OÜ juhataja

Kui uus seadus muudab metsas tegutsemise lihtsamaks, vähendab bürokraatiat ning toob kasutamata ressurssi turule, on see ainult teretulnud. Eraldisepõhine raie on õige asi. Jäävad ära kummalise kujuga langid ja tobedad nurgakesed ja servad, mis varem langi suuruse piirangute tõttu kasvama jäid. Bürokraatia ja dubleerimise vähendamine on hea, näiteks ei pea raiemees enam metsateatist kaasas kandma, samal ajal on elektrooniliselt kontrollitavad registrid juba olemas. Kaalutud keskmine vanus tundub ka hea lahendus, eriti eriilmeliste ja endistele põllumaadele uuenenud segapuistute puhul, kus peapuuliigi järgi sobiva majandamise leidmine siiani keeruline oli. Raiealade märgistamine tundub positiivne ehk aitab ära hoida asjatut ametkondade alarmeerimist. Metsateemaline seadusandlus peaks arenema suunas, mis lihtsustaks metsaomanikel oma metsade majandamist. See omakorda aitaks elavdada majandust ja luua uusi töökohti.