340 katsetust põllumeeste hüvanguks

Tulemusi vaadati tänavu 10.-11. juulini, kui Viljandi Katsekeskuse territooriumil toimusid 2013. aasta Viljeluspäevad. Ürituse korraldaja ASi Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas ütles, et taolise ülesehitusega Viljeluspäevad toimusid juba kümnendat korda. 4-5 tundi vaadatakse katselappe ja demonstratsioone põllul ja siis on mingit tüüpi põllumajandusmasinate demonstratsioon, andis Ameerikas ülevaate.

Katsetati rahataimi

Tänavu oli katselappidel suur osatähtsus kultuuridel, mille pind on järjest kasvanud ja millega on võimamlik saada suuremaid saake ja teenida ka raha. Ehk Ameerikase väitel on Eestis kolmandik rapsist taliraps ja selle osakaal kasvab jätkuvalt, kuna saagipotentsiaal suvirapsist on tunduvalt suurem.

Ka maisikasvupind on viimastel aastatel kasvanud. Ameerikase kinnitusel oli katselappidel näha hästi erinevate viljelusvõtete efektid. „Maisiga on sordiaretajad tublit tööd teinud ja nüüdseks ei ole silomais enam rohusilo konkurent vaid jõusööda konkurent. Kuna terad saavad vahaküpseks ja silo energiasisaldus tuleb tänu sellele väga kõrge,“ rääkis Ameerikas.

Põllumajandusuuringute Keskuse Viljandi Katsekeskuse juhataja Toivo Lauk rääkiski umbes kuu aega enne Viljeluspäevade toimumist, et katselappe rajati seekord kõige enam talirapsi ja talinisuga. Kuid on ka suvirapsi, suviteravilju ja maisi, lisaks heintaimed, hernes, lupiin, põlduba jne. Lauk kinnitas toona ka, et taliraps on talvitunud hästi ja ka taliterviljad on rahuldavalt talve üle elanud. Laugu andmetel on taliraps praeguseks katselappidelt koristatud ning esialgse kaalumise järgi oli talirapsi saagikus 4-5 tonni vahel hektarilt.

Põllumajandustehnikast sai seekordsetel Viljeluspäevadel esmakordselt Eestis näha enamlevinud mineraalväetiste külvikute töödemonstratsioone. Demosid jälgisid Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna töötajad, kes külvikute laotustulemuse iseloomustamiseks määrasid laotusühtlikkust. Osakonna juhataja Taavi Võsa ütlusel võib kõiki demos osalenud külvikuid põllumeestele soovitada – ükski neist ei tõusnud selgelt ülejäänutest paremaks ega jäänud halvemaks. Masinast olulisem on tema väitel laotatava materjali kvaliteet. „Vaid hea väetis võimaldab masina eeldustel realiseeruda,“ kinnitas ta.

Viljandi Katsekeskuses toimusid Viljeluspäevad kolmandat korda. Korraldasid neid 25 firmat ja asutust. Toimumiskoht aga muutub iga aasta rotatsiooni korras, et näidata põllumeestele erinevaid katsekeskusi erineva mullastiku ja kliimatingimustega. Järgmise aasta juuli alguses on kõik põllumehed oodatud Viljeluspäevadele Kuusiku Katsekeskusesse.

Kommentaar:

Avo Samarüütel - Ilm rikkus Viljeluspäevade katsetusi

Viljeluspäevad olid juba mõnda aega tagasi ja hakkavad juba ununema. Külastan ka väljaspool Eesti piire samasuguseid üritusi. Tänavustest Viljeluspäevadest meenub, et ilm ei soosinud katselappe ja palju asju jäi seetõttu nägemata. Sademeid oli väga vähe ja rapsi saagikus jäi väikseks. Aga uued kemikaalid, fungitsiidid – kõik on pidevas muutuses ja nende kohta sai Viljeluspäevadelt palju infot.

Käin iga aasta ka välismaal messidel – Saksamaa, Inglismaal jm. Alles äsja käisin ka Rootsis Malmö lähistel messil. See oli meie Viljeluspäevadega samasugune üritus. Lihtsalt sordid olid teised. Kasvatame Eestis ka väga palju Rootsi ja Taani sorte, kuid just produktiivsuses ollakse seal meist veel sammuke eespool.

Sellel aastal enam kuhugi messidele ilmselt rohkem ei lähe, kuna nüüd on juba saagikoristuse aeg. Aga Leedus ei ole veel käinud. Seal on analoogne üritus meie Viljeluspäevadega. Ehk järgmine aasta proovib seal ära käia.

Üks küsimus:

Millised on olnud senised tulemused tänavustelt Viljeluspäevade katselappidelt?

Toivo Lauk, PMK Viljandi KK juhataja

Viljeluspäevade jaoks rajatud katselappidelt Viljandi KKs on koristatud taliraps ja varajased talinisu ja suviodra sordid. Koristatud saak asub praegu kuivatis ja ootab kaalumist. Esialgse kaalumise järgi oli talirapsi saagikus 4-5 tonni vahel hektarilt. Varajastel talinisu sortidel 6-7 tonni vahel hektarilt ning varajastel suviotradel 3-4 tonni vahel hektarilt. Täielikud katsetulemused loodame saada Viljeluspäeva katselappidelt septembri keskpaigaks. Huvipakkuvaimad on katsetulemused uute sortide, erinevate mineraal- ja vedelväetiste ning taimekaitsevahendite efektiivsuse kohta.

Milliseid mineraalväetiste külvikuid te töödemonstratsiooni põhjal põllumeestele soovitate?

Taavi Võsa, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna juhataja

Kõiki demos nähtud külvikuid saab soovitada. Neist ükski ei tõusnud selgelt ülejäänutest paremaks ega jäänud halvemaks. Pigem saab valiku tegemisel määravaks firma paiknemine ja senised suhted. Päris tähtsusetu ei ole ka inimfaktor.

Meie Viljeluspäevadel läbiviidud demol ei saanud teha mõõtmisi põhjalikkusega, mis oleks selged erisused välja toonud - seda ei oleks rahvas jaksanud pealt vaadata.

Väetise külvikute puhul saab olulisemateks näitajateks pidada väetisekasti mahtu, töölaiust, kasutatud materjale (peamiselt korrosiooniohtlikes sõlmedes) ja hinda. Üheks valikukriteeriumiks on kindlasti ka elektroonika olemasolu või puudumine. Väetise laotusketastele langemise koht ja viis, võimalikud lisaseadised - need on pigem ostja valikud. Mida keerukam seade, seda kõrgem on hind ja seda täpsemalt peab sellega ümber käima, et saavutada oodatud tulemust.

Mitte kõigil valmistajatel ei ole valikus kogu skaalat pelgast lihtlaoturist kuni programmjuhtimisega automaatmasinani. Kuid ka odavatel lihtlaoturitel on oma ostjaskond olemas. Kahjuks osales neist demol vaid üks ja seegi tuntud valmistajalt. Oleks soovinud seal näha ka Poola tehnikat.

Masinast olulisem on laotatava materjali kvaliteet. Vaid hea väetis võimaldab masina eeldustel realiseeruda.

PANE TÄHELE

Viljeluspäevad 2014 toimuvad 2014 juuli alguses Kuusiku Katsekeskuses.