Norgus lilleäri

Eesti üks suuremaid ja vanemaid lillekasvatuse ning -impordiga tegelevaid ettevõtteid Nurmiko Hulgi OÜ lõpetas üle-eelmise aasta 40 000 eurose kasumiga, läinud aasta lõpus oldi aga pea sama suures kahjumis. Majandusaasta aruande järgi on käive mõnevõrra kukkunud nii põhiturul Eestis kui ka suuruselt teisel turul Soomes.

Vähem vahendatavat kaupa. Ettevõtte tegevjuhi Mart Ungersoni sõnul on Nurmikol vähenenud roll importija ja vahendajana. “Seoses Euroopa Liidu ühise majandusturuga on vähenenud vahendatava kauba osakaal ehk meie kliendid ostavad otse teistelt Euroopa Liidu tootjatelt,” selgitas ta. “Enne Euroopa Liitu astumist oli hulgikaubandusel kindel roll: kaup toodi maale, tolliti ja siis jaotati,” rääkis Ungerson.

Ta selgitas, et ka ettevõtte eksport on aastatega vähenenud, sest järjest enam müüakse tooteid siseturule. Seda seetõttu, et nad kasvatavad selliseid potililli, mis ei kannata pika maa taha transportimist.

“Kuna potilillede aastaringne kasvatamine vajab väga suuri investeeringuid, siis praegu ei ole me tootmispinda juurde ehitanud ja kõik pinnad on meil 100% käigus,” lisas ta.

Ungersoni sõnul on Eestis võimalik efektiivselt lilli toota vaid siis, kui suudetakse kontrolli alla saada tööjõu- ning küttekulud – see tähendab,  et on olemas kaasaegsed soojapidavad kasvuhooned ja tootmise tehnoloogia. “Meil on need praegu olemas ja loodame, et jõuame sel aastal lillekasvatusega plussi.”

Selle aasta tulemustest rääkides ütles Ungerson, et esimesed kuus kuud on nii lillekasvatuse kui ka hulgikaubanduse pool olnud plussis. “Aianduses on aga teine poolaasta alati keeruline – käive on palju väiksem ja kulud tihti suuremad,” lisas ta.

Plussi kärpimise abil. Lahe Roosi kaubamärgi all tegutsev Hildero OÜ, mis kasvatab roose ja tulpe vaid Eesti turule, saavutas erinevalt 2011. aastast mullu väikese kasumi. Kuid ettevõtte tegevjuht ¬Aivar Valgu sõnul tuli see tootmispinna ning tööjõu vähendamise arvel. “Lahe Roosil on sisuliselt üks kolmandik alles sellest tootmispinnast, mis mõni aasta tagasi,” ütles Valk. Kui varem oli ettevõtte töötajate arv paari-kümne ringis, siis aastal 2012. töötas Hildero OÜs kaks inimest.

“Mis meid Eestis välja suretab, on üliodav import,” rääkis Valk. “Ainuke, mille arvel me müüme ja millele rõhume, on kvaliteet ning lähedal kasvatatud tooted.” Ta tõdes samas, et  ka importtoodang muutub üha kvaliteetsemaks, kuna seda transporditakse lennukitega ning see jõuab tarbijani värskelt.

Tänavusi majandustulemusi on kodumaisel roosikasvatajal veel keeruline ennustada, sest need sõltuvad paljuski eesolevast talvest ja küttekulude suurusest. Ettevõte plaanib investeerida nii säästlikumasse küttesüsteemi kui ka tootevaliku laiendamisse. “Plaane uuendusteks on. Võib-olla hakkame kasvatama kurki, tomatit või maasikat. Arvatavasti tuleb sellele siiski oma kaubamärk. Üritame ellu jääda,” ütles Valk.

Uuele küttele üleminek. Ka mitmesuguseid poti¬lilli kasvatavas Flores Aed OÜs mõeldakse küttekulude vähendamise peale. Maardus asuva aiandi kütmissüsteemide ümberkorraldustesse on tehtud suuri investeeringuid. “Üritame meie kõige suurema kuluartikli – energia – kontrolli alla saada,” ütles üks ettevõtte omanikest ja juhatuse liige Peep Promm. “Gaasi hinda ei ole me võimelised kontrollima, kuid nüüd läheme üle veokütusele, mis on kohalik toore, ja seda, ma usun, on võimalik ikkagi kontrolli all hoida.”

Küttekuludelt soovitakse kokku hoida 20–25%, kuni investeering on tagasi teenitud. KIKi toetuse abil loodab Flores Aed viie aastaga investeeringu tagasi teenida. Kahjumist tuli Flores Aed OÜ välja 2012. aastal, Prommi sõnul saavutati see tänu suuremate kulude kontrolli all hoidmisele ning müügihinna tõstmisele.

Üks sulgeb, teine avab poode

Lillede ja istikute jaekaubanduse ja kasvatamisega tegeleva Rikets Hulgi OÜ kasum ja käive on viimased kolm aastat pidevalt tõusnud.

“Suurest (kriisiaegsest – toim) kukkumisest oleme suutnud ülespoole ronida tänu kollektiivi ühtsusele, mittekasumlike poodide sulgemisele ning töökulu normaliseerimisele,” ütles Rikets Hulgi OÜ tegevjuht Riina Hermlin.

“Hiigelaegadega võrreldes langes lillede ost erinevates maakondades 15–30%, mis tingis ka poodide kinnipaneku. Viimastel aastatel on vähenenud kliendi soov osta suuri uhkeid lillekimpe. Eestlane eelistab pigem üksikut lilleõit. Paljud firmad tõmbasid näiteks ruumide dekoreerimise kulud täiesti nulli – värskete lilledega tervitus töökohtades praktiliselt puudub,” lisas Hermlin.

Viimase paari aasta jooksul on suletud kümme kauplust. Riketsil on 17 lillekauplust üle Eesti.

Erinevalt Riketsist on lillepoekett Jardin Lilled avanud viimase kahe aasta jooksul viis uut poodi, kokku on ettevõttel 21 kauplust ning aianduskeskus Tartu külje all Õssu külas. On plaan veelgi laieneda. “Esimene eesmärk on 25 kauplust,” rääkis Jardin Lilled OÜ juhataja Janika Ilves. “Kui laieneda, siis kindlasti suurematesse linnadesse, sest paraku ei ole väiksemad kohad nii rentaablid.”

Ettevõte kasvatas 2012. aastal nii käivet kui ka kasumit ja seda Ilvese sõnul tänu uutele kauplustele.

Ilves rääkis, et poti- ja lõikelillede hinnad on tasapisi kasvamas ja seda just tootja kulude tõusu tõttu. “Küll mõne sendi kaupa, aga ikkagi tõusevad, sest tõusevad ju kõik kulud. Kui on aianduskeskus, kus on ladu, siis tõusevad elektri- ja kütte¬kulud, mis kõik omakorda mõjutavad lille hinda,” ütles ta.

Tasub teada

Lillemood muutub

Selle sajandi alguses imporditi Eestisse kõige rohkem nelke, alates 2004. aastast aga roose. Kui 2001. aastal moodustasid nelgid 45% lõikelillede impordist, siis 2011. aastal vaid 12%. 2011. aastal moodustasid roosid kõikidest imporditavatest lõikelilledest juba 69%. Roose tuuakse Eestisse peamiselt Euroopa Liidust, Ecuadorist ja Keeniast. Üle 70% nelkidest aga on pärit Colombiast. Orhideed on enamasti kasvatatud Tais, krüsanteemid ja gladioolid Euroopa Liidus.

Allikas: statistikaamet

Kommentaar

Kliendil peab olema mugav - Mart Ungerson, OÜ Nurmiko Hulgi tegevjuht

Praegused trendid lillekasvatuses on kirkad värvid, kompaktsed ja hooldusvabad suve¬lilled, et kliendil oleks mugav. Uued sordid kasvavad kompaktselt ja õitsevad rohkelt. Näiteks petuuniate puhul on tähtis, et vanad õied ise ära kukuksid ja uusi tuleks nii palju ja pidevalt juurde, et taim oleks kogu aeg õites. Õied peavad olema ka ilmastiku suhtes vastupidavad. Sordiaretus maailmas on väga võimas ja pea igal aastal on pakkumises sajad uued sordid.

Meie panustame veelgi enam pakendisse, et kliendil oleks kindlalt arusaadav, et see on kodumaise kasvataja Nurmiko aiandi toodang.  Aianduslik tootmine on maailmas väga tihti pereäri ja hea kvaliteet ja maine saavutatakse põlvkondade järjepidevuse tulemusena.