Luua koolijuht Haana Zuba-Reinsalu - elu keset metsa

Kohtume Haanaga tema kiire tööpäeva sees, augustikuu lõpul vanas mõisahoones, kus asub Luua metsakooli administratsioon. Hoone mõjub mõisale kohase väärikusega aukartustäratavalt ning akadeemiliselt. Haana on hõivatud kooli juubelipidustuste ettevalmistustega ning uute õpilaste vastuvõtuga. Ta on erakordselt energiline ja positiivne, seda on tunda esimesest hetkest mil temaga kohtume. Aegajalt tulevad vastu Luua kooli töötajad, kellele Haana tere ütleb, seda enamasti naeratades ja sageli esimesena.

Metsanduse sees kasvanud

Kogu tema elu on olnud seotud metsandusega. "Võiks isegi öelda, et olen metsa ning metsanduse sees kasvanud, oli ju kogu minu perekond seotud metsandusega " alustab Haana. Tema isa, Udo Veibri, oli Maaülikoolis 40 aastat ametis metsakasvatuse õppejõuna ning ema töötas samas õppeosakonnas. "Nii sain ma sageli silgata koo isaga akadeemilises ülikooli auditooriumis, ning mõistagi võttis ta mind ka metsa kaasa, kui olid metsakasvatuse praktikumid," räägib Zuba-Reinsalu. "Eks see metsandus on meie peres teataval määral geneetiline viga," naerab ta. Nii ei olnud keskkooli lõpus mingit kahtlust - ka tema asus õppima metsateadust. "Kogu kooliaja saatsid mind tegelikult kindlad asjad - metsandus, loodus ja sport - võrkpall," jätkab ta. Aastal 1986 asus ta toonase EPA  metsandusteaduskonda. Samal aastal jõudis tema teadvusesse tõsiasi, et isa on ju samas koolis õppejõud. "Niisiis ei tulnud popipäevadest ei teoorias ega praktikas midagi välja. Kui teised said vahel lõdvemalt võtta, pidin mina ikka krips-kraps kooli poole astuma - isa äratas mind hommikuti sõnadega "Kool ootab!," jutustab ta. Hiljem oli ta isale selle eest mõistagi tänulik.

Üsna pea peale ülikooli lõppu 1991 aastal tuli Haanale mõte proovida lektori ametit. "See mõte tundus mulle üha loomulikum ja niisiis alustasin ma metsateaduste õppejõuna 1992 aastal," räägib Haana energiliselt. Aastal 1994 asus ta ametisse Maaülikooli dekanaadis, kuniks ühel hetkel viis elu teda kokku väliseesti puiduteadlase Endel Saaranniga, kellega koostöös alustati metsandusalaste õpikute väljaandmist.

Fataalne kuulutus

Aastal 1998 märkas ta ühel päeval ajalehes kuulutust, milles otsiti Luua metsakoolile administratiivjuhti. "Ma ei tea isegi, mis minuga juhtus, kuid ma teadsin et pean minema kohale. No ja läksingi," kirjeldab Zuba-Reinsalu toonaseid emotsioone. "Läks kuidagi nii, et tol hetkel ilmselt enam kandidaate ei olnudki. No ja nii mind siis välja valitigi," jätkab ta. Zuba-Reinsalu töötas kolmel aastal kooli õppedirektorina, tema korraldada ja suunata oli kooli kogu õppetegevus ja ideoloogia.

Aastal 2001 valiti koolile uut direktorit ja taas oli tema ainus ja relevantne kandidaat. "Ju see siis lihtsalt pidi nii minema," muigab ta.

Tollal oli tema tööelu tänu veel paralleelselt lektoriametit pidades väga pingeline ja ühel hetkel tundus talle, et millestki peab loobuma. Samal aastal tegi ta Maaülikoolis puiduteaduste magistrikraadi. "Puidu tugevuses, kui päris täpne olla," lisab ta.

Kogu perega Luuale

Aastal 2005 kolis  Haana koos perega päriselt Luuale. "Meil on suur pere - mehega kahe peale on kokku viis last, selline tänapäevane kärgpere," muigab ta taas. "Kummalgi oli enne kooselu kaks last, pisike pesamuna on aga ühine," sõnab ta.

Luua metsakoolis on Haana sõnul vilistlased alati au sees olnud, kokkutulekuid on korraldatud viieaastase intervalliga alates 1948 aastast, mida loetakse kooli algusajaks. "Esimese kokkutuleku korraldas Zuba-Reinsalu sõnul kooli kauaaegne rektor Kaupo Ilmet, kes juhtis kooli kogunisti 20 aastat. Niisuguse generatsiooni olemasolu loob ääretult hea tunde, annab tohutult suure emotsionaalse kaalu," sõnab koolijuht.

Haanale teeb rõõmu, et veel tänaseni on elavate kirjas ning ka kooliga sagedases kokkupuutes selle kooli vanimad lõpetajad.

Tänavune kokkutulek on nüüdseks möödanik, üritus sai väärikam kui eales varem. "Olime kokku pannud näituse kooli ajaloost, suur osa selles oli kooli kahe vanima ja tunnustatud vilistlase - Alfred Ilvese ja Alfred Konneli märkmete alusel.

Õpetamisest pole Haana ka direktoriametit pidades loobuda suutnud. "See on see, mis annab mulle energiat ja paneb hommikuti tegutsema, pean tundma et olen osa protsessist, minu ümber on reaalne elu," räägib ta. "Õpetan sessiooniõppes juhtimist, ning igal aastal olen ühe rühma juhendaja. See on umbes nagu klassijuhataja tänases mõistes," jätkab ta. Need kaks rolli võimaldavad tal sidustada juhtimisteooriat praktilise ja reaalse eluga, saades sel moel ka tagasisidet kooli tegevuse ja arengu suunamise tarvis.

"Kursuse juhataja olla on väga inspireeriv, mulle teeb heameelt et minu õpilased peavad minust lugu, et nad küsivad minu arvamust, olen neile sõber," räägib Haana. "Nad ei karda kunagi minu juurde tulla, sest kuulan alati nad ära. Sageli trügivad õpilased minu assistendist mööda, öeldes "Meil on vaja oma õpetajaga rääkida"- see tunne teeb südame soojaks." Päevases õppis õpib korraga 170 õpilast, sessiooniõppes aga 200. Veel on meil olemas tasemeõpe neile, kes metsandusvaldkonnas juba varemalt tegevad, ja elukestev õpe vanusele 16-73.

Õpilastele vahel nii sõbra kui ema eest

Haana räägib et omal kombel on ta oma õpilastele nii ema kui psühholoogi eest. "Nad on ju kodunt lahkudes täielikud lapsed, ema saadetud moosid ning kartulid kaasas," sõnab ta. "Eks me siis püüa siin neist edasi inimesi vormida, õigeid väärtuseid anda, tõde valest eristama õpetada," sõnab ta. Haana sõnul satub  kooli õppima väga erineva perekondliku taustaga õpilasi, just materiaalsest aspektist ja ka kodunt kaasa antud väärtuste poolest. Ta lisab, et näiteks õhtul öörahu saabudes lülitatakse kooli ühiselamutes internetiühendus välja, sest muidu pooled kooli lihtsalt ei jõuaks.

Zuba-Reinsalu pöörab väga suurt tähelepanu noorte inimeste motivatsioonile ning identiteedis selgusele saamisele aitamisele. "Kui ikka ei ole mingit seesmist valmidust ja soovi praktilises metsanduses toimetama hakata, ei ole mõtet aega raisata," on ta printsipiaalne.Tema soovunelm enda sõnul on luua toimiv metsandusalane haridusmudel, mis peaks tulevikus võimaldama noorel inimesel selgelt ja valutult mõista, kuhu ja millisele positsioonile ta end tulevikus positsioneerib.

Naturaalmajandus Luua koolis

Luua koolil on 3600 hektarit oma metsamaad, kus harjutatakse kätt ning kuhu jäetakse Haana sõnul ka maha oma kooliraha. "Meie koolis  on omamoodi naturaalmajanduslik elukorraldus - õpilaste raiutud metsast saab kool küttepuud, teatava osa müüme isegi maha," räägib Haana.

Koolimaja on äsja täielikult renoveeritud. "Eks me oleme ise olnud varmad ka EL struktuurfondide toetuseid taotlema," nendib Haana.

Ta hindab enda sõnul juhina alati enim inimsuhteid ja meeskonnatööd. "Ei saa olla juttugi meeskonnatööst organisatsioonis, kui juht vaataks oma meeskonnale alla kusagilt kõrgelt troonilt," tõdeb ta.

Kõikide muudatuste osas haridussüsteemis ja elus laiemalt püüab ta esmalt selgust saada, kas tegemist on aruka muutusega või "muudatusega muutuse pärast." "Püüan alati süsteemi nö ruumiliselt tunnetada," lisab ta.

Haana lisab, et ta on sageli tabanud end mõttelt, et "millegipärast kibelevad õppurid alati koju, kuid sessiooniõppurid, täiskasvanud inimesed tahavad aga siia, Luuale. Haana pere on enda sõnul üks suur koolipere, kus teatud kombel kordub tema lapsepõlv, teatav de ja vu. "Ka meie peres läheb noorim poeg isaga metsa kaasa," märgib ta. Haana loodab, et see de ja vu ühel päeval tõeks saab ja tema pisipojast saab inimene, kes - kui ei muud - on metsaga sinasõber.

Ma ei tea miks, kuid intervjuu ajal kangastub mulle sagedasti silme ette telelavastus "Wikmani posid" ning Mikk Mikiveri kehastatud autoriteetne koolijuhi natuur. Ja kuigi Haana puhul on tegu naisterahvaga, on temas mingi teatav maasool. Lahkun kohtumiselt selge äratundmisega, et  just temasuguseid koolijuhte vajab Eestimaa enim!

Luua metsandushariduse ajalugu

Seoses metsamajandusministeeriumi ja enam kui 50 uue metskonna moodustamisega kerkis Eestis 1947. aastal päevakorda metsamajandusliku kaadri defitsiidi probleem. Puudus oli abimetsaülematest, metsnikest ja metsavahtidest. Aasta 1948 kevadel otsustas metsamajanduse ministeerium asutada kaheaastase õppeajaga metsakooli. Kooli asukohaks sobis spetsiaalse komisjoni arvates Luua mõis, kuna siin oli olemas õppehooneks sobiv mõis kõrvalhoonetega, liigirikas park ja suur ning mitmekesise puistuga metsamassiiv. Septembris 1948 avatigi 2-aastase õppeajaga metsakool 60 õpilasele. Kooli nimi tuletati kohaliku valla nimest - Kuremaa Metsakool. Ajavahemikul 1948 - 1955 lõpetas kooli 6 lendu, kokku 256 lõpetajaga Lõpetanud said nooremmetsakasvataja kutse ja nad suunati vastavalt võimetele tööle metsaülemast kuni metsavahi ametikohani. Lisaks 2-aastase õppeajaga metsakasvatajate koolitamisele toimusid Luual aastatel 1948 - 1953 6-kuulised metsanduslikud kursused. Kursustel osales 522 inimest. Aastatel 1949 - 1955 tehti metsakooli juures õpilaste abiga mitmesuguseid ehitustöid: mõisa häärber ehitati kahekorruseliseks, mõisa kuivatist sai klubi, valitsejamaja ehitati ümber kahekorruseliseks ühiselamuks jne. Aastal 1953 alustati ka dendropargi rajamist, mis praeguseks on koos Luua puukooliga tuntud oma liigirohkuse ja ilusate okaspuuvormide poolest.

1. novembril 1954. aastal alustas Luual tegevust üheaastane metsakool, mis koolitas kuni 1963.aastani metsamajanduse meistreid (kokku 343 lõpetajat) ning järgnevatel aastatel metsavahte (kokku 373 lõpetajat). Samal ajal tehti ettevalmistusi ka kõrgema taseme metsandushariduse andmiseks. Aastal 1956 avati metsakooli kõrval ka tehnikum. Hiljem koolid ühinesid.

Tolleaegse haridus- ja majanduspoliitika kohaselt hakati 1960-ndate aastate keskel moodustama põllumajandustehnikumide baasil sovhoostehnikume. Ka Luual otsustati kujundada majand, mille moodustasid tehnikum koos sovhoosi, metskonna ja puukooliga. Kool allutati Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudile. Instituudi juhtkond oli põhiliselt huvitatud põllumajanduse ja loomakasvatuse edendamisest ning nii nihkus paigast praktikakorralduse raskuspunkt - töökäsi vajati põldudel. Aastal 1985 eraldati tehnikum Loomaksavatuse Instituudi alluvusest ja 1990-ndate aastate algusest on Luual taas pearõhk metsanduslike oskuste omandamisel. Õpetatakse metsandustehniku ja metsandusettevõtja eriala

Eesti taasiseseisvumine ning riigipiiride avanemine andis soodsad võimalused välissidemete loomiseks teiste maade metsanduslike õppeasutustega. Lisaks koostööle Läti ja Leedu metsakoolidega loodi sidemed Kuru, Kotka, Joensuu ja Saarijärve metsakoolidega Soomest ning hiljem ka Osby looduskasutuse kooliga Rootsist. Koostöös Soome koolidega sai õpetus Luual senisest palju praktilisema suuna. Soomlaste abiga sai Luua kool endale ka ketassaekaatri, kus tänaseni koolitatakse nii täiend- ja ümberõppijaid kui ka oma õpilasi.

Kool on olnud aldis kaasa lööma mitmetes projektides ning arenguprogrammides. Aastal 1995 esitati konkursile projekt, pääsemaks osalema Eesti Kutsehariduse Reformi programmis. Projekt osutus edukaks ning Luua Metsanduskool valiti üheks 13-st pilootkoolist, kes said Phare programmist arengutoetust. See võimaldas avada puidu- ja puittoodete kaubanduse eriala.

Kui 1990ndate aastate alguses oli tööturul ja sellest tulenevalt mõistagi ka koolis rõhuasetus paigutatud töövõtete õpetamisele mootorsaagidega, siis vaevalt 10 aasta möödudes on päevakorda tõusnud töö erinevate metsamasinatega. Alates 1999. aasta sügisest koolitatakse Luua Metsanduskoolis forwarderioperaatoreid. Eriala lõpetanud on tööturul väga nõutud spetsialistid.

Alates 2000. aastast annab Luua Metsanduskool haridust ka maastikuehituse erialal ning alates 2002. õppeaastast haljastaja erialal.

Oma eksisteerimisaja jooksul on metsakool kandnud erinevaid nimesid, mis sageli tulenesid kas rajooni, asula või külanõukogu nimest või alluvussuhtest:

TASUB TEADA: Koolil läbi aegade erinevad nimetused

Kuremaa Metsakool                                                   1948-1961Jõgeva Metsamajanduse Kool                                   1961-1968Palamuse Metsamajanduse Kool                               1968 - 1975Kuremaa Metsatehnikum                                           1956 - 1959Tihemetsa Põllu- ja Metsamajanduse  Tehnikumi Kuremaa filiaal                                                                           1959 - 1961Jõgeva Metsamajanduse Tehnikum                           1961 - 1968Palamuse Metsamajanduse Sovhoostehnikum          1968 - 1976Kaarepere Sovhoostehnikum                                     1976 - 1991Luua Metsatehnikum                                                  1991 - 1992Luua Kõrgem Metsakool                                             1992 - 1999Luua Metsanduskool                                                   1999 - käesoleva ajani