Kalvi Kõva: maaelu arengukava peab looma kindlustunde

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 on ettevalmistanud põllumajandusministeerium. Dokumendi läbivaatamine ja vastuvõtmine valitsuses seisab ees lähemal ajal. Probleemide tõstmisele ja nendele lahenduste otsimisele on andnud oma panuse maaelukomisjon koostöös asjaomaste organisatsioonidega.

Maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva pidas oluliseks komisjoni asjalikku koostööd dokumendi sisu vormimisel. „Arutelu käigus ja probleemidele lahenduste otsimisel lähtusime põhimõttest, et uus maaelu arengukava tooks põllumajandusse kindlustunde Eesti iseärasusi arvestades. Arengukava on olulise tähtsusega meie külaelu arenemisele tervikuna,“ ütles Kõva.

Kõva pidas oluliseks, et täiskogu neljapäevasel istungil pööratakse tähelepanu arengukavas toodud erinevate aspektide käsitlusele. Need on toimiv tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus- ja arendustegevus ning teadmussiire. Vaja on saada kindlustunne, et elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektor oleks konkurentsivõimeline, ressursitõhus ja jätkusuutliku vanuselise struktuuriga. Tähelepanu on vaja pöörata nii põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel kui ka turustamisel tegutsevate ettevõte koostööle. Unustada ei saa, et põllumajandusmaa kasutamine oleks keskkonnasõbralik ja piirkondlikke eripärasid arvestav. See kõik saab toimima juhul, kui maal elab elurõõmus ja teotahteline külaelanik, kelle elukvaliteeti maaelu arengukava jõuliselt toetab, märkis Kõva.

Maaelu käsitleva olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul teeb ettekande põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, eksperdina Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor professor Rando Värnik ja maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva, kes annab ülevaate Riigikogus toimunud aruteludest, tõstatud probleemidest ja nendele pakutud lahendustest.

Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 on suunatud Eesti põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime tõstmisele, keskkonna ja paikkonna parandamisele, maapiirkondade elukvaliteedi ja maamajanduse mitmekesistamisele, võttes arvesse Eesti maaelu omanäolisust.