Eesti Erametsaliit: jahikeelu asemel saab omanik küttimiseks tingimusi seada

Nii omanikule kui ka jahipiirkonna kasutajatele on keelatud ka jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine, kuna sellist tegevust võrdsustatakse jahipidamisega.

Kui omanik soovib realiseerida enda seadusest tulenevat õigust korraldada oma maal väikeulukijahti (paragrahv 6 punkt 1), siis on tal vastavalt paragrahv 6 punkti 3 alusel õigus seada oma maal jahipidamiseks tingimusi.

Vandeadvokaat Indrek Veso (Advokaadibüroo Veso & Partnerid), Eesti Erametsaliidu nõustaja, selgitab: „Jahiseaduse § 6 p 3 kohaselt maaomanikul on õigus käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata. Eeltoodust tulenevalt on maaomanikul õigus omal äranägemisel seada tingimusi, keda (suur- ja/või väikeulukeid), millise perioodi jooksul võib tema maal küttida.“

Kuna jahiseadus ei täpsusta tingimuste seadmise piire, siis on see maa omaniku määrata, millistel tingimustel ta lubab oma maal jahti korraldada, selgitab Indrek Veso. „Maaomanik võib määrata tingimuseks, et tema maal võib küttida näiteks ainult väikeulukeid. Samuti võib üheks tingimuseks olla tasu maa küttimiseks kasutamise eest.“

Tingimuste seadmisel ja sellest jahipiirkonna kasutaja teavitamisel ei keelata jahipidamist, mis tähendab, et maaomanikul samuti õigus omal maal küttida ning selleks jahipiirkonna kasutajalt saada luba. Jahipidamiseks seatud tingimustest tuleks kirjalikult või e-posti teel teavitada kohalikku jahipiirkonna kasutajat, kes korraldab piirkonnas jahipidamist.

Kui maaomanik on määranud, et tema maal tohib küttida ainult väikeulukeid, siis kohustub jahipiirkonna kasutaja väljastama maaomanikule või tema määratud isikutele tasuta jahiloa väikeulukite küttimiseks jahiseaduse § 40 lg 4 kohaselt. Jahiloa väljastamisest keeldumine tähendab JS paragrahvi 63 järgi 3200 euro suurust rahatrahvi jahipiirkonna kasutajale.