Särgava: ebameeldiv kärbe

Maagiline instrument on ka ristvastavuse (cross complience) nõue, millega tootja raha „tagasilõikamine“ võimaldatakse teistsuguste mittevastavuste eest  kui nõuab toetusmeede ise, mille eest toetust makstakse.  Minu meelest on ebaterve, kui rikkumistest sanktsioneeritavat raha  plaanitaksegi toetuste eelarve katteks. Põllumehel on justkui aukohus sanktsioonikassas osalemine.

Kõnesoleva  tagasilõikamise (kärpe) faktis vähemalt siiamaale ei nähtu kellegi „musta kinnast“ mängus olevat. Pigem  tuleneb see Eurotegelaste ja -intitutsioonide soovist näida heldem, kui rahakott  selleks võimalusi annab.

Hea nägu ühelt poolt paljastab enda tiigriloomuse teiselt poolt. Tiigrinäo selle poolest, et tiiger ütlebki jänesele häbenematult, et ega mul Sinu vastu midagi ei ole, aga amet on selline, et ma lihtsalt pean Sinu ära sööma, muidu jään ma ise nälga! Raha puuduse varjamiseks rakendatakse kontrolli ja karistamise karmisamist, mis kohati tegevpõllumehe põhiseaduslikele õigustele lausa riiveid tekitab (etteteatamata kontrolli õigus, salakaebuste käitlemine, avatud sissepääs ladudesse tootmishoonetesse, milleks tavakodaniku puhul kehtib läbiotsimise order jt.).

Naljakas on, aga see toimib: sajad kannatavad, tuhanded saavad kellegi „ullikese“ nüpeldamisest  „ebatervet lõbu“. Teise õnnetust naerdes ei tule pähegi, et iga hetk võib sama jama oma õues püsti olla!

Äärmiselt ebameeldiv on see kärbe igal juhul. Põllumajanduses plaani pidamine käib mitu aastat ette. Lehmale pulli andmisest uue piimani kulub kolm aastat! Siin ei aita ükski direktiiv. Kuivõrd põllumehi on vaid 3 % ja alla selle, siis ülejänutele ei lähe see eriti korda. Mateeria jäävuse seadus kehtib sellegipoolest ja maastikul näeb see välja nõndamoodi, et lõigatud miljonid tuleb turult tagasi võtta. Tellija maksab, seakorda tarbija oma toidukotiga nii Euroliidus kui selle liikmesmaades. Tagasivõtmine toimub küll hilinemisega, kuid 100% kõigilt sööjatelt, sest mujal seda varu ladestatud kujul lihtsalt ei ole.

Veel mõnisada taunikku, farmi  majandusahela nõrgemast otsast tüdineb ja  paneb pillid kotti, läheb eelpensionile jne. Ülejäänud pingutavad rihma, panevad käiku viimsed varud ja sammuvad vapralt homsesse, paremate aegade ootuses. Õnneks iga torm ja raju alati lõpeb, päikesepaistelised ilmad jõuavad jälle kätte neile, kes neid väärikalt oodata oskasid. Nõnda on see kulgenud aegade algusest ja lootust mööda kulgeb edasigi!