Rail Baltic toob kahju põllumeestele ja metsaäriga tegelejaile

Raikküla vallavalitsus leiab, et Rail Balticu trassi tõttu saab häiritud või isegi hävitatud taluperede tootmistegevus. Näiteks Raplamaal Raikküla vallas tegutseva Tõnsu Veis OÜ kariloomad ei pääse tulevikus enam raudteetrassi tõttu karjamaadele sööma. Trassikoridori alla jääva põllumaa tõttu oleks raskendatud ka sööda varumine loomade ületalve pidamiseks. Kahju oleks korvamatu, sest osaühing on teinud suuri kulutusi karjalauda ja küüni ehitamiseks, et suurendada kariloomade arvukust ja piimatootmist.

Hoiab silma peal. Raplamaal Kehtna vallas asuva Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu TÜH juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles, et kuna raudtee jookseb ka nende vallast läbi, peavad nad asjal silma peal hoidma. “Otseselt praegu Rail Baltic meie maid ei läbinud, aga ega me lõppotsust veel ei tea, see tuleb tõenäoliselt jaanuaris,” märkis Bulitko. “Selge on see, et see tehakse ära.” 

Bulitko sõnul on nad koosolekutel ja võimalikel aruteludel kohal käinud ja oma arvamust ka avaldanud. “Iseküsimus on, kui palju neid asju kuulda võetakse,” kahtles Bulitko. 

Kui raudtee tuleb üle põllumaade, hakkab see ettevõtete tegevust pärssima. “Suured ettevõtted ja talunikud, kes Kehtna piirkonnas tegutsevad, ütlevad, et ligipääs põllule läheb keerulisemaks, kilometraaži tuleb juurde ja see mõjutab,” selgitas Bulitko. 

Ta lisas, et kui raudtee hakkab põllumaad läbi lõikama ja mingid kinnistud kannatavad, siis sa võid ju kompensatsiooni saada, aga kui piirkonnas on intensiivne äritegevus ja ei ole võimalik põllumaad juurde saada, siis peab maad vaatama kuskile kaugemale. “Üks asi on kompensatsioon, aga teine asi on, kas saab oma äritegevusega jätkata või mitte. Talunikel on maad vähem kui suurtel ettevõtetel,” märkis Bulitko. 

Raplamaalt on lahkunud juba esimene lastega pere, kes kasvatas Metskülaga piirnevas Loe külas Šoti mägiveiseid. Nad panid loomad ja põllumaad müüki, kuna ei näinud võimalust enam edasi tegutseda.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektori Ott Otsmanni sõnul pole ettevõtted Rail Balticu murega nende poole pöördunud.

Üleeile Rail Balticu avalike arutelude esialgseid tulemusi tutvustanud Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ütles, et nad alles vaatavad, kuidas raudteetrassi põhjustatud kahjusid kompenseerida. “Milline mõju see on riigi eelarves, seda ei oska praegu öelda,”  ütles Sirp. 

Küsimused seinast seina. Sirp rääkis, et maakondades on osavõtt avalikest aruteludest olnud väga aktiivne. “Hulgaliselt kirjalikke ettepanekuid on ka tulnud,” lisas ta. Sirbi sõnul on küsimusi tulnud seinast seina. “Osa inimesi on ja jääb negatiivseks. Valdav osa siiski jagab seisukohta, et see on vajalik ja tuleks ehitada,” märkis Sirp. 

Olulisemad teemad, mis kirjades ja aruteludes välja tulevad, on: miks on Rail Balticut vaja, millised on kompensatsioonimehhanismid, reaktsioon konkreetsetele trassilõikudele, mured kohalike keskkonnamõjude pärast ja barjääriefekt.

Reageerinuid on kokku 2171. “Aga ei saa öelda, et need kõik on Rail Balticu vastu. Pigem arutatakse, millist trassi eelistada,” sõnas maakonnaplaneeringute juhtekspert Pille Metspalu.

Sirbi sõnul on oluline minna edasi sammhaaval, nii nagu on võimalik ja vajalik. “Kui Euroopa Liit ei anna rahalist toetust, siis me peame vaatama, mis saab. Praegu ütleb Euroopa Liit, et see on hea projekt. Uuel aastal me taotleme toetust,” rääkis Sirp. “Eks me peame riskidega arvestama. Peame tegema taotluse, mis on usutav ja läbimõeldud, et Euroopa Liit saaks otsuse vastu võtta.”

 

Mis on mis

Rail Baltic

Tava-kiirraudtee, mis ulatub Tallinnast Poola piirini pikkus 950 km

Projekteeritud kiirus 240 km/h

Eeldatav maksumus 3,6 miljardit eurot, millest 85 protsenti loodetakse saada ­Euroopa Liidult.

Tasub teada

Edasiste tegevuste ajagraafik:

Detsembri lõpp 2013 – trassialternatiivide võrdlemine (keskkonnamõju strateegiline hindamine, teostatavus, tasuvus)

Jaanuar 2014 – võrdluse tulemuste tutvustus, esialgse ­eelistatud trassivariandi väljatoomine

Jaanuari lõpp – aprill 2014 – võrdlustulemuste läbiarutamine, täiendamine

Aprill 2014 – keskkonna­mõju strateegilise hindamise (KSH) vahearuanne

Aprill–august 2014 – eskiis­lahenduse ja KSH aruande koostamine, avalik väljapanek

August–september 2014 – eskiislahenduse ja KSH aruande täpsustamine

September–november 2014 – KSH heakskiitmine

September–november 2014 – planeeringu kooskõlastamine

detsember 2014 – planeeringu vastuvõtmine maavanemate poolt

Jaanuar–märts 2015 – planeeringu avalik väljapanek

Aprill 2015 – kirjadele vastamine, planeeringu täpsustamine

Aprill–juuli 2015 – planeeringu järelevalve siseministeeriumis

August 2015 – planeeringu kehtestamine