Uue rahastamisperioodi 2014–2020 tähtsamad õigusaktid polnud keeruliste läbirääkimiste tõttu õigeks ajaks valmis ja nii tekkis vajadus 2014. aasta kui üleminekuaasta.
Uue rahastamisperioodi 2014–2020 tähtsamad õigusaktid polnud keeruliste läbirääkimiste tõttu õigeks ajaks valmis ja nii tekkis vajadus 2014. aasta kui üleminekuaasta järele.
Mida see tähendab Eesti jaoks?
Järgmisel aastal tuleb kasutusele uus eelarve otsetoetusteks, mis tähendab EList Eestile tulevate vahendite suurenemist 2013. aastaga võrreldes 110 miljoni euroni ehk ca 9% võrra. See tähendab ühtse pindalatoetuse ja piimasektori eritoetuse (kuni 100-pealiste piimakarjade toetus) jätkamist.
Üleminekutoetuste jätkamine (lisatoetused riigieelarvest) – kuigi vähendatuna 80% tasemele tänavusega võrreldes – on Euroopa Liidu poolt lubatud, kuid sõltuvad riigieelarvest eraldatud vahenditest. Riigikogus menetletavas järgmise aasta Eesti riigieelarves selleks tänase seisuga vahendeid eraldatud ei ole.
Lõplikke ja avalikustatud õigusakte veel ei ole.
Uuel perioodil on olemas n-ö põhitoetus ja väiksemad toetused, mida liikmesriikidel on võimlik rakendada. Näiteks on Eestil võimalik uuel aastal rakendada nn ümberjaotavat toetust ehk maksta täiendavat toetust mingi hulga toetusaluste hektarite eest. Kas seda Eestis rakendada või mitte, arutelud alles käivad.
Teine võimalus, mis juba 2014. aastal võib rakenduda, on 2003. aasta referentsi kaotamine seoses põllumajandusmaaga. See tähendab, et PRIA registrisse saaks kanda ja toetust võiksid saama hakata ka need heas korras põllumajandusmaad, mis on kasutusse võetud hiljem kui 2003. a ja toetusaluse maa pindala suureneb. Kui referentsi kadumine osutubki võimalikuks juba 2014. a (algselt kavandati seda teha 2015.a), siis tuleb maade deklareerimine korraldada planeeritust varem – järgmise aasta esimeses pooles. Põllumajandusministeerium ja PRIA teevad kõik endast oleneva, et keegi siis rongist maha ei jääks ning soovijad saaksid oma maad deklareeritud.
Kõik eelpool toodu peaks saama lõpliku kinnituse ja muutuma seadusandlikuks aktiks 2013. aasta detsembrikuu jooksul. Seejärel valmistame ette siseriiklikud määrusemuudatused ja alustame kõigi potentsiaalsete toetusetaotlejate teavitamist uutest võimalustest.
Autor: Mai Talvik
Seotud lood
Talvel on pindalatoetuste soovijatel õige aeg valmistuda uute maade kasutuselevõtmiseks ja põllumassiivi piiride täpsustamiseks.
Täna anti heakskiit viiele reformieelnõule, mis paneb suurema rõhu keskkonnahoiule, tagab toetuste õiglasema jaotuse ja aitab paremini toime tulla turumuutustega.
Maaelu Arengukava (MAK) peaks toetama põllumajanduse jätkusuutlikkust ning riigi toidujulgeolekut.
Nopri Talumeierei omanik Tiit Niilo peab ajuvabaks kasvueksperdi Brian Sainsbury väidet, et Eesti ettevõtted toetuvad eurotoetustele ja neil puuduvad pikaajalised eesmärgid.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.