Taastuvenergia kasutamine Euroopas annab eriti hoogu küttepuidu ja puitpelletite ehk graanulite ekspordikasvule.
Euroopas otsitakse võimalusi taastuvenergia ressursside kasutamiseks. Metsade poolest rikkal Eestil on võimalik sellesse trendi panustada küttematerjalide ekspordiga. Tänavu jaanuarist augustini suurenes eelmise aasta võrdluses küttepuidu eksport pea kaks korda (1,9) viielt miljonilt eurolt üheksale miljonile eurole. Ka puidupelletite, ehk graanulite eksport on endiselt 68%ga tõusuteel, suurt osa mängib lisandunud ekspordimaa - Prantsusmaa.
Puidupõhiste toodete väliskaubandus on ka tervikuna Eestis kasvutrendis. Samas on eksport peaaegu neli korda suurem kui import kuigi mõlemad näitavad kasvutrende võrrelduna 2012. aasta 8 kuuga. Statistikaameti andmetel oli puidupõhiste toodete eksport 2013. aasta esimese 8 kuuga 1073 miljonit eurot, mis on 11% rohkem kui 2012. aasta sama perioodi jooksul.
Puidupõhiseid tooteid imporditakse peaaegu neli korda vähem kui eksporditakse: 277 miljonit eurot ja see kasvas eelmise aastaga võrreldes 9,6%.
Puidutoodete väliskaubanduse bilansi ülejääk suurenes 798 miljoni euroni. Puidupõhised tooted on Eesti väliskaubanduse bilansi kõige olulisemad tasakaalustajad - nende positiivne bilanss on eelmise aasta 8 kuuga võrreldes suurenenud 714 miljonilt eurolt 798 miljoni euroni.
Eesti puidupõhiste toodete ekspordi struktuuris on ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted. Suurima osatähtsusega toodete ekspordis on sae- ja höövelmaterjal 18,8%, järgnevadpuitmööbel ja selle osad 15,2%, puidust kokkupandavad ehitised 14,6% ja ehitusdetailid 14,2%.
Sae- ja höövelmaterjali käive tekib kuuse saematerjali ekspordist Lätti, Hollandisse ja Saksamaale; männi saematerjali ekspordime lähinaabritele Soome ja Lätti ning kaugematele klientidele Jaapanisse. Profiilmaterjale enim Norrasse ja Soome. Tehasemaju peamiselt Norrasse, Saksamaale ja Suurbritanniasse.
Ümarpuidu eksport suurenes 17,5% ja spooni eksport 16,8%.
Puidupõhiste toodete impordi rahalisest mahust moodustab suurima osa saematerjal 42%. Okaspuu puhul on tähtsaim päritolumaa Venemaa (58% kõikidest importivatest riikidest). Lehtpuu saematerjali impordime enim Ameerika Ühendriikidest. Puitmööbel ja selle osad on impordis teisel kohal ning suurim päritolumaa on Suurbritannia. Vineeri imporditakse enim taaskord naaberriigist Venemaalt, lisaks ka Rootsist ja Brasiiliast. Ümarpuidu impordist pärineb enamik Lätist, Ukrainast ja Venemaalt.
Loe lisaks : Erametsakeskuse tellimusel koostatud 2013. a III kvartali puiduturu ülevaadet saad lugeda
SIIN.
Seotud lood
Samal ajal kui Eesti saeveskeid valdab sesoonne palgipuudus, kasvab Eesti palgieksport.
Äripäeva Metsamajanduse erileht uuris Eesti metsanduskonsulentidelt, mis on need enamlevinud küsimused, millele metsaomanikud vastuseid otsivad.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.