Augusti alguses plaaniliseks remondiks peatatud Kohtla-Järve väetisetehast Nitrofert ei ole toodangu madalate hindade tõttu kavas enne kevadet käivitada.
Seisva tehase töötajaid koondamine praegu ei ähvarda – nad said hoopis väikese palgatõusu, kirjutab
Põhjarannik.
“Meie toodangu hind maailmaturul on langenud poolteist korda ning toota ei ole kasulik,” tunnistas Nitroferdi peadirektor Aleksei Nikolajev väljaandele. “Valmistume talveks, et külm varadele liiga ei teeks. Töötajaid, keda praegu on tehases ligi 500, ei ole plaanis koondada.”
Ta märkis, et tehase töötajatele on tehtud töötasu maksmise määrusesse preemiate kohta lisandus, kus täpsustatakse, mille eest konkreetselt, millistel tingimustel võib töötaja iga kuu saada preemiat kuni 20 protsenti palgast või tasumäärast.
“Peale selle tõstsime kõigi töötajate palka 1. novembrist neli protsenti,” ütles Nikolajev. “See ei ole seotud ainult sellega, et personali säilitada. Me võtame aegsasti arvesse palga alammäära tõusu, mis jõustub 1. jaanuarist 2014.”
Põhjarannik kirjutab, et samasuguses ooterežiimis on mõned ühele Ukraina jõukamale ärimehele Dmõtro Firtašile kuuluva rahvusvahelise keemiaettevõtete valdusfirma Ostchem Holding Ukraina tehased – sama firma alla kuulub ka Nitrofert.
Nitrofert peatas valmistoodangu hinna languse ja omahinna tõusu tõttu tootmise veebruaris 2009. Ettevõte jäi kolmeks ja pooleks aastaks ooterežiimile. Tehase omanikud ei sulgenud seda, kuid ei pidanud ka otstarbekaks käivitada tootmist, mis oleks kallinenud toorme ja valmistoodangu madalate hindade tõttu suurt kahjumit toonud.
Kogu selle aja töötasid tehases inimesed, said palka ning kandsid hoolt seadmete ja kommunikatsioonide säilimise ja korrasoleku eest, et tehas võiks iga kell taas tootmise käivitada.
Nitrofert pandi taas tööle 2012. aasta sügisel ja jõudis väetist toota napi aasta. Tänavu augustis peatati aga jälle plaaniliseks remondiks. Tookord oli plaanis septembris tootmist jätkata.
Seotud lood
Eesti on elaniku kohta loodusressursside maa, metsa ja maavarade poolest üks Euroopa rikkamaid riike. Nende kolme sektori potentsiaal on kokku 2-3 miljardit eurot lisakäivet majanduses ja kümneid tuhandeid ekspordile suunatud kõrge lisandväärtusega töökohti, kirjutab VKG projektijuht Kalev Kallemets.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.