Põllumajandusministeerium saatis eile ministeeriumidele ja partneritele kooskõlastusringile „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ eelnõu, mille eelarve on üle 1 miljardi euro. Arengukavaga võetakse eesmärgiks toidutootmise ja -tööstuse efektiivuse ja keskkonnasõbralikkuse tõstmine ning maaettevõtluse arendamine.
„Üle miljardi euro suuruse eelarvega uue maaelu arengukavaga saame suunata rohkem investeeringuid aktiivsele põllumajandustootmisele. See on ministeeriumi ja tootjate ühine eesmärk,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
„Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ 24 meedet kogusummas üle 1 miljardi euro keskenduvad põhiliselt keskkonnasõbralikule tootmisele, toidutootmise ja –tööstuste efektiivsuse tõstmisele ning maaelu ja –ettevõtluse toetamisele. Uue maaelu arengukava eelarvest moodustavad suurima osa keskkonnaga ja konkurentsivõime tõstmisega seotud meetmed.
Arvestades arengukava vahendite piiratust, plaanitakse esimest korda anda osa toetustest tagastatava abi vormis soodsamate laenude ja tagatistena. „Nii saab märksa suurem ettevõtjate ring teha oma ettevõtete arendamiseks vajalikke investeeringuid ning vähendada sõltuvust tagastamatust abist,“ lisas Seeder.
Maaelu arengu poliitikat rahastatakse programmperioodil 2014–2020 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) summas ligi 726 miljonit eurot, millele lisandub Eesti poolne rahastus. Lisaks suunatakse eelnõu kohaselt maaelu toetusteks veel 40 miljonit eurot otsetoetuste eelarvest. Maaelu arengukava kogueelarve on eelnõu kohaselt 1 007 848 744 eurot.
Arengukava jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse vastu võtmiseks pärast kooskõlastusringi. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.
Maaelu arengukava 2014-2020 koostamises osales mitukümmend põllumajandust, keskkonda, metsandust, ettevõtlust, kohalikke omavalitsusi, külaliikumist, kohalikku algatust jt valdkondi esindavat organisatsiooni.
Lisainfo Eesti maaelu arengukava 2014-2020 koostamise kohta leiad
SIIT.
Seotud lood
Maaelu arengukava 2014-2020 eelnõu vastab rahvusvahelistele keskkonnakaitse lepetele ja siseriiklikult seatud eesmärkidele, tõdeti eile Põllumajandusministeeriumis toimunud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalikul arutelul.
Põllumajandussektori investeeringuvajadust mõõdetakse sadades miljonites eurodes, peagi algav uus ÜPP rahastusperiood need miljonid põhimõtteliselt siia ka toob.
Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talviku sõnul on käesoleva aasta seisuga paralleelselt kasutusel kaks põhimõtteliselt erinevat otsetoetuste skeemi – ühtne pindalatoetus (põllumajandusmaa hektari kohta) ning ühtne otsemakse (ajaloolise referentsi alusel jagatud individuaalsete toetusõiguste alusel).
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.