Põllumehed on mures toetuste vähenemise pärast

Kuna kohe on algamas Euroopa Liidu uus finantseerimisperiood aastateks 2014-2020, siis on seekordse konverentsi põhiteemaks erinevate põllumajandusvaldkondade võimalikud arengud uuel perioodil ning avaliku sektori toetus põllumajandustootmisele. Samuti on päevakorras põllumeeste jaoks olulised keskkonna-, majandusanalüüsi- ja energeetikateemad.

Viimasel ajal on enamuse aktiivsete põllumeeste hulgas, kes meile teadaoleva info põhjal on teinud arvestusi oma eeloleva perioodi toetusvõimaluste kohta, tekitanud hämmingut nende suur vähenemine hoolimata sellest, et Euroopa Liidu otsetoetused kogusummas oluliselt kasvavad. Kuhu need vahendid kaovad?

Kui enamuse aktiivsete põllumeeste toetused vähenevad, siis kellel need suurenevad? Mis on olulisem kui põllumajandustootjate võrdsemad konkurentsitingimused, jätkusuutlikkus ja mõnel juhul ka ellujäämine? Miks on poliitikud ja ametnikud juba mitmeid kuid rääkinud põllumajandustoetuste suurenemisest, kui need tegelikult väga paljude jaoks vähenevad? Neile ja teistele küsimustele ootavad põllumehed konverentsil vastuseid.

Meie hinnangul pole piisavalt ja kompleksselt analüüsitud muutuvate toetusvõimaluste mõju erinevatele konkreetsetele taludele ja põllumajandusettevõtetele. Praeguste kavade rakendumisel kaotavad eeloleval perioodil oluliselt mitte ainult suuremad põllumajandusettevõtted, vaid ka väga paljud üheperetalud. See võtab neilt ära võimaluse investeerida konkurentsivõimelistesse tehnoloogiatesse, loomade heaolusse ja keskkonnanõuete täitmisse. Vähenevad toetused võivad mõjutada ka toidu hinda poes.

Lükkame kategooriliselt tagasi teatud ringkondade poolt levitatava vale nagu ei arvestaks suuremad tootjad oma tegevuse korraldamisel keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte ning taunime põhjendamatut avalikkuse hirmutamist Eesti põllumajanduse üleminekuga kolmandate riikide investorite kätte. See võib juhtuda siis, kui Eesti põllumajandustootjad pannakse ebavõrdsesse konkurentsi sattumise tõttu nii raskesse finantsseisu, et ilma väliskapitali „abita“ pole võimalik sellest välja tulla.

Eesti Põllumeeste Keskliit soovib lähipäevil jätkata asjalikku, analüüsidel baseeruvat argumenteeritud arutelu selleks, et paremini mõista põllumajandusministeeriumi poolt uueks Euroopa Liidu finantseerimisperioodiks kavandatud meetmete konkreetseid eesmärke ja nende saavutamise teid. Tänaseni väljapakutu vajab kindlasti täiendavat selgust ja toidupoliitilistele majandushuvidele sobivamat seadistamist.

Eesti Põllumeeste Keskliidu liikmed toodavad ligi 80% Eesti toidutoormest.

Konverentsi kava ja ettekanded leiad   SIIT .