Tõnu Mertsina: teravili kahandas eksporti

"Oktoobris kaupade eksport küll vähenes 1% võrra, kuid võrreldes juuli ja augustiga, on ekspordi langus oluliselt taandunud. Peamine mõju ekspordi langusele tuli teravilja väljaveo 52 protsendisest vähenemisest. Põhjuseks eelmise aasta oktoobri väga suur eksport, mis tõstis võrdlusbaasi kõrgele," kommenteeris Mertsina.

Samuti panustasid Mertsina hinnangul ekspordi vähenemisse elektroonikatoodete ja kütuste oluliselt väiksem eksport. Kütuste puhul on tema hinnangul suures osas tegemist re-ekspordiga ning see jäetakse majanduskasvu arvestustest välja. "Ilma kütusteta oleks oktoobris eksport kasvanud 1% ning selle aasta jooksul keskmiselt 5% võrra. Eksporti toetasid puidu ja puittoodete ning transpordivahendite väljevedu. Puidu ja puittoodete väljaveo kasv on panustanud olulisel määral kaupade eksporti kogu selle aasta jooksul. Transpordivahenditest kasvas eriti laevade ja jahtide väljavedu ning samuti ka sõiduautode re-eksport Saksamaale (peamiselt kasutatud sõidukid), Belgiasse ja Leetu," märkis Mertsina.

Impordi kuue protsendilise languse taga oli ökonomisti hinnangul peamiselt elektriseadmete sisseveo vähenemine. Eelmise aasta oktoobris imporditi Norrast Estlinki kaabel, mis Mertsina hinnangul tõstis selle kaubagrupi impordi kasvu mitmekordseks ning tekitas väge kõrge võrdlusbaasi selle aasta oktoobri impordi jaoks. "Ilma selle spetsiifilise elektriseadmete kaubagrupi (isoleeritud traat) eelmise aasta erakorralise impordita oleks käesoleva aasta oktoobris kaupade impordi langus oluliselt väiksem. Lisaks elektriseadmetele panustasid impordi vähenemisse rohkem veel kütuse ning orgaaniliste kemikaalide sisseveo vähenemine. Samas toetas kaupade importi Poolast raudteeveeremi sissevedu," lisas ta.

Eesti peamised ekspordipartnerid on meie lähinaabrid Rootsi, Soome, Venemaa ja Läti, kusjuures kolme viimase riigi osakaalud meie ekspordis on viimasel ajal suurenenud. Venemaa osakaalu on aidanud Swedbanki ökonomisti Mertsina hinnangul tõsta oktoobris mehaaniliste seadmete ekspordi 17% kasv ning kuna tegemist on re-ekspordiga, siis selle mõju SKP-le on tagasihoidlik.

"Vaatamata impordi kiiremale vähenemisele kaubavahetuse puudujääk augusti ja septembriga võrreldes süvenes. Eesti kaubavahetus ongi valdavalt puudujäägis ehk sissevedu ületab väljavedu," märkis Mertsina.

Tema hinnangul euroala majanduskasv taastub väga aeglaselt, ka neljanda kvartali kasv tuleb tõenäoliselt kesine ja kuigi Rootsi majanduse ostujuhtide indeks (PMI) on järk-järgult paranenud, ei väljendu see veel selle riigi majanduskasvus. "Nii Rootsi kui Venemaa majanduskasv on käesoleval aastal aeglustunud ning Soome majanduslanguse taandumine on oodatust oluliselt aeglasem. Meie peamiste kaubanduspartnerite nõrk majanduskasv (va Läti) avaldab pärssivat mõju ka nõudlusele. Samas ootame järgmiseks aastaks majanduskasvu aeglast paranemist, mis hakkab tasapisi ka välisnõudlust suurendama," lisas ta.