Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Säästva kalanduspoliitika heakskiitmine
Teisipäeval kiideti heaks ühise kalanduspoliitika reformipakett, mille eesmärgiks on peatada ülepüük ja millega kehtestatakse saagi merre tagasiheitmisele karmid reeglid. Uued ettekirjutused hakkavad kehtima ka teavitamisnõuetele. Reformipakett peaks ELi kalanduspoliitika senisest jätkusuutlikumaks muutma.
Kalanduspoliitika reform aitab võidelda ühise kalanduspoliitika teravaima probleemiga, milleks on ülepüük. Nüüdsest peab ELi Nõukogu iga-aastaste püügikoguste määramisel jälgima jätkusuutlikkuse põhimõtet, ütles raportöör Ulrike Rodust (S&D, DE).
Kõiki varusid tuleb tulevikus majandada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhimõtte alusel. Kalurid ei tohiks püüda rohkem kui antud liik suudab aasta jooksul taastoota. Muudatuse eesmärk on viia kalavarude hulk jätkusuutlikust tasemest kõrgemale.
Ligi veerand kogu ELis püütavast saagist heidetakse merre tagasi. Seda tehakse tavaliselt seetõttu, et püütud kalad on liiga väikesed või ebasobivat liiki. Suurem osa tagasi heidetud kaladest sureb.
Selleks, et peatada saagi tagasiheitmine, mis ei ole hetkel keelatud, peavad kalalaevad uute reeglite kohaselt vähemalt 95 protsenti püütud saagist maale tooma. Nõue rakendub vastavalt graafikule järk-järguliselt alates aastast 2015. Parlament võitles selle nimel, et võimalikult suur osa saagist maale tagasi toodaks ja saavutaski tagasiheitmise peaaegu täieliku keelustamise.
Reformiga uuendatakse paljusid ühise kalanduspoliitika reegleid. Muuhulgas tuleb säästva püügi põhimõtet rakendada ka ELi kalalaevadel, mis tegutsevad väljaspool ELi territoriaalvett. Kolmandate riikide vetes tohib püüda kasutamata jäänud varude ülejääke. ELi riikidele, kellel on liiga suure püügivõimsusega kalalaevastikud, võivad hakata rakenduma sanktsioonid nagu ELi kalandustoetuste vähendamine.
Uute teavitus- ja turustamisreeglite kohaselt tuleb tarbijaid paremini informeerima hakata, muuhulgas tuleb neid tulevikus teavitada kalapüügi piirkonna või püügivahendite kohta.
Edasised sammud:
Enne seaduste avaldamist ELi Teatajas, peavad liikmesriigid veel andma oma ametliku heakskiidu vastu võetud teise lugemise seisukohale.
Loe lisaks:
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele