Kolmanda kvartali puiduturu ülevaatest selgub, et okaspuupalkide hinnad on möödunud kvartaliga kasvanud ja jõudnud viimaste aastate rekordtasemele.
Männipalkide hind on kvartaliga kasvanud 1,3%, männipeenpalgid ja kuusepalgid on kallinenud 3,3% ja kuusepeenpalgid 6,1%, selgub eile Äripäeva lisas Metsamajandus avaldatud erametsakeskuse ülevaatest.
Kolmanda kvartali seisuga olid keskmine hind Keskühistu Eramets (EMK) hinnastatistika alusel männipalgil 70,57 eurot/tm, männipeenpalgil 65,63 eurot/tm, kuusepalgil 73,01 eurot/tm ja kuusepeenpalgil 67,55 eurot/tm.
Puiduturu ülevaate koostanud Heiki Hepner OÜst Tark Mets nimetab saepalgi rekordhinna põhjuseks Eesti edukalt ekspordile töötavat puidutööstust (sh puidutööstuse lipulaeva saetööstust). Hepneri ütlusel on pärast majanduskriisi mitmel pool reorganiseeritud tootmisi ja ümber on jagatud turge.
"Meie puidutööstuse kiituseks tuleb ütelda, et nad on uues olukorraga väga hästi kohanenud. Suurt globaalset nõudluse kasvu ei ole tekkinud, aga oskuslikult ja targalt tegutsedes on osatud häid lepinguid saada," rääkis Hepner. Ta lisas, et kindlasti aitab kõrgemale saepalgi hinnale kaasa ka, et Venemaa palgi osakaal ei ole märkimisväärselt kasvanud peale WTO vabakaubandusleppe jõustumist.
Hästi on läinud ka puidugraanulite tootjatel. Puidugraanulite keskmine hind oli septembris TNS Emori andmetel 207,96 eurot/t (sh käibemaks), mis tähendab kvartali taguse hinnaga võrreldes 3% ja aastataguse ajaga 8,6% kasvu. Uus hinnatase tähendab aga uut hinnarekordit alates 2008. aastast, ehk ajast, kui biokütuste hinnastatistikat hakati Põllumajandusministeeriumi tellimusel koguma. Hepneri kinnitusel valdav enamus graanulitest eksporditakse.
Tänu taastuvenergia jätkuvale populaarsusele ja makstavatele toetustele, on graanulite nõudlus kasvav ja see tähendab Hepneri sõnul hinnakasvu.
Loe lähemalt eile Äripäeva vahel ilmunud lisast Metsamajandus.
Seotud lood
Puidutööstusettevõtetele tõi tänavune aasta kaasa stabiilsuse ning käibe kasvu, kuid oli eelmise aastaga võrreldes tagasihoidlikum kasumi poolest.
Laiem huvi hübriidhaava vastu tekkis Eestis kümme-viisteist aastat tagasi, kui Soomes hakati haavapuidust uudse tehnoloogia järgi paberit tootma.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.