Eesti kostitas Grüne Woche külastajaid hõrkude mahetoitudega

Eesti kuulub mahepõllumajandusliku maa osatähtsuse poolest Euroopa Liidu mahedaimate hulka, tervelt 18% meie põllumajandusmaast majandatakse mahepõllumajanduse reegleid järgides. Tooming tõstis oma esitluses esile viite mahetootmise valdkonda – maheveisekasvatus, metsamarjad, mahetoorpiim, mahemesi ja maheteravili.

„Eesti maheteraviljakasvatus on viimastel aastatel jõudsalt arenenud, kui 2010. aastal kuulus Wiru Vili võrgustikku ca 10 maheteraviljakasvatajat, siis tänaseks turustab oma vilja meie ühistu kaudu üle 115 tootja,“ ütles teemapäeval toimunud ajakirjanike lõunal Mai Tooming. „Arenguhüppe on muuhulgas võimaldanud Avinurmes vastvalminud maheviljaterminal, mis loob tingimused maheteravilja suuremahuliseks käitlemiseks ja ühtlase kvaliteedi kindlustamiseks,“ lisas Tooming.

Teemapäeval tegi ettekande Hans-Henning Petersen Schleswig-Holsteini juhtivast maheviljaveskist, kes rõhutas sakslaste huvi Eestist pärit maheherne ja teiste proteiinikultuuride vastu. Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šanki sõnul on aprillis  Eestisse oodata Schleswig-Holsteini mahepõllumajanduse esindajaid, kellega koos arutatakse mahetoodete turustamise ja koostöö võimalusi.

Teemapäeva raames toimunud pressilõunal pakkusid restorani Mekk kokad Nikita Ulitin, Tormi Sikk ja Liivo Kaun Eesti mahetoorainest valminud suupisteid – boeuf a la tartar värskelt küpsetatud maherukkileivaga, rostbeefi sibulamoosiga, grillitud veise sisefileed porgandi ja pastinaagiga ning mahetatrajahust minipannkooke maasikamoosi, astelpajuvahu ja valge šokolaadiga. Laualt ei puudunud loomulikult ka maheviin, mustikamahl ja maheõunamahl.