MTA hoiatab: liikvel on libalikvideerijad

Enamjaolt on tegemist anonüümsete pakkumistega, neid pole võimalik seostada ühegi konkreetse isikuga või on allakirjutanu kodanik, keda reaalselt ei eksisteeri. Pakkumistes küsitav teenustasu jääb enamjaolt vahemikku 300-900 eurot, hind sõltub äriühingu võlakoormast. Maksuhalduri hinnangul võib selliseid libateenuse pakkujaid olla 15 ringis.

Maksu- ja tolliameti sissenõudmise erimenetluse talituse peajurist Triin Kutberg sõnul on üha sagedamini ettevõtjate meilipostkasti hakanud saabuma äriühingute likvideerimisteenuse pakkumise nime all reklaami stiilis „vabane oma probleemist juba täna“ või „võtame teie kohustused lõplikult üle“.

„Reeglina pole sellise „teenuse“ eesmärgiks mitte seadusekohase likvideerimismenetluse läbiviimine, vaid äriühingu võõrandamine ja juhatuse liikmete väljavahetamine nn tankistide vastu. Sellised pakkumised sisaldavad tihti väära ja eksitavat informatsiooni, mis on suunatud pigem kergeusklike äriühingu juhtide teadmatuselt teenimisele,“ rääkis Kutberg.

Kutberg märkis, et ametil oli võimalus üht sellist pakkumist päris põhjalikult uurida tänu sellele, et mingil põhjusel saadeti see ka MTA spordiklubile. „Selgus, et kirja saatnud isikut rahvastikuregistris ei eksisteeri ning kodulehel partneritena välja toodud advokaadibüroo ja inkassoettevõte ei teadnud sellisest teenusepakkujast midagi.“

Maksu- ja tolliamet juhib tähelepanu, et ülalkirjeldatud nn tankistiteenuse ostmine ei vabasta juhatuse liikmeid maksuõiguslikust vastutusest, sest maksuhaldur koostab maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse äriühingu seaduslikule esindajale, kes vastutab äriühingu maksuvõla tekkimise eest. Sellest tuleneb, et maksumenetlust alustatakse isiku suhtes, kelle juhatuse liikmeks olemise perioodil võlg tekkis. Hilisem juhatuse liikmete muutmine vastutuskohustuse kontekstis tähtsust ei oma. Pigem suurendab arvatava variisiku määramine juhatuse liikmeks äriühingu võimalust sattuda maksu- ja tolliameti huviorbiiti.

Eelmisel aastal väljastas maksuhaldur 26 menetluses vastutusotsuse endisele juhatuse liikmele, mis tähendab, et pärast maksuvõla tekkimist vahetati küll juhatuse liikmed välja uute vastu, kuid maksuõiguslikku vastutust rakendati maksuvõla tekitajate suhtes.

Seega nn likvideerimisteenuse ostmine loodetud probleemidest ei vabasta, küll aga toob kaasa täiendavaid ja ebavajalikke kulutusi. Lisaks näeb likvideerimismenetlus ühtlasi ette eelduse, et ühingu vara peab ületama kohustusi, vastasel juhul peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse, mille aga enamikud uued „tankistidest“ juhatuse liikmed tegemata jätavad. Selle kohustuse rikkumine võib lõppeda kriminaalvastutusega.                                                              

Kutberg rõhutas, et likvideerimisteenus on igati vajalik ja asjakohane juhul, kui seda tehakse kooskõlas seadusega.  

„Seega paneme kõigile ettevõtjatele südamele, et enne vastava teenuse ostmist kontrollige teenusepakkuja tausta. Seda saab teha tasuta päringuga äriregistrist, samuti tasub kontakti võtta ettevõtetega, mida väidetavate partneritena esitletakse,“ ütles Kutberg.