Erametsaliit: konkurentsi vähendamine maa ostul ei hoia ära maaga hangeldamist

Maaga seotud tehingute toimumist reguleerib kinnisasja omandamise kitsendamise seadus (KAOKS). 26. veebruaril 2014 Põllumajandusministeeriumis toimunud nõupidamisel, millest võtsid lisaks Notarite Koja esindajatele osa ka Eesti Erametsaliidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning Keskkonnaministeeriumi esindajad, arutati Põllumajandusministeeriumi 16.12.2013 kirjaga nr 8.3-4/11899 antud tõlgendust kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (edaspidi KAOKS) § 4 lõike 5 kohta. Erametsaomanike esindusorganisatsioon jääb Põllumajandusministeeriumist seaduse tõlgendamise osas erinevale seisukohale.

EEML kiidab igati heaks kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eesmärgi, milleks on põllu- ja metsamaa sihipärase kasutuse tagamine. EEML leiab aga, et Põllumajandusministeeriumi tõlgendus seadusest seda eesmärki ei täida, vaid loob tarbetut vastandamist metsa- ja põllumeeste vahel ning ei aita kaasa maa kui strateegilise ressursi parimat kasutamist tagavate tehingute sõlmimisele.

KAOKS-i § 3 lõike 4 kohaselt on lepinguriigi juriidilisel isikul õigus omandada 10 ha ja enam metsamaa kõlvikut sisaldavat maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, kui ta on tegelenud vähemalt kolm viimast aastat põllumajandustootmisega või metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses. KAOKS § 3 lõige 3 aga annab üle 10 ha põllumajandusmaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja omandamise õiguse üksnes sellisele juriidilisele isikule, kes on tegelenud vähemat kolm viimast aastat põllumajandustoodete tootmisega.

Põllumajandusministeeriumi tõlgenduse kohaselt ei peaks põllumajandusmaa omandamine toimuma samade reeglite alusel metsamaa omandamisega. Eesti Erametsaliit ei ole sellise tõlgendusega nõus. Oma seisukohad ja põhjendused kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) tõlgendamise kohta saatis EEML kirjalikult ka Põllumajandusministeeriumisse.

Eesti Erametsaliit toob välja probleemid, mida toob kaasa KAOKS paragrahv 3 lõige 3, kui seda rakendataks Põllumajandusministeeriumi tõlgenduse kohaselt. 

1.      Metsa- ja põllumeeste tarbetu vastandamine.

EEML ei pea õigeks, et põlluvilja kasvatavat ettevõtjat on soositud võrreldes metsa majandamisega tegeleva ettevõtjaga. Seaduse sellise tõlgendamise puhul eeldatakse, et põllumajandustoodete tootmisega tegelev ettevõtja oskab metsa sihipäraselt kasutada, kuid metsa majandamisega tegeleval ettevõtjal põllumajandusmaa sihipäraseks kasutamiseks oskused puuduvad.

Metsa majandamine on sarnaselt põllumajandusliku tootmisega erialaseid teadmisi ning erioskusi nõudev tegevus. Metsa majandamise tootmistsükkel on aga erinevalt põllumajandustootmisest pikaajaline, ning ühe väära majandusvõtte või metsa majandamata jätmisega võib rikkuda kogu seitsmekümne aasta jooksul toodetud või tootva ressursi.

2.      Turumoonutused ja ebaõiglane hind maa müüjale.

Metsamaa on täna kordades odavam kui põllumaa. Seetõttu ei ole põllumajandusmaa muutmine metsamaaks majanduslikult põhjendatud ning kõik metsa majandamisega tegelevate juriidiliste isikute omandis olevad põllumajandusmaad on sihipärases kasutuses. EEML leiab, et konkurentsi vähendamine põllumajandusmaa ostmisel toob eelkõige kaasa ebaõiglase hinna müüjale, olgu müüjaks siis maaelanik või Eesti riik, ja on vastuolus vaba turumajanduse üldiste põhimõtetega.

3.      Oht pärandkultuuri objektidele põlistalude tükeldamisel eri sihtotstarbega kinnistuteks.

Meie rahva pärandkultuuri objektideks on ka põlistalud, nende piirid ja talumaade terviklikkus, kuid Põllumajandusministeeriumi tõlgendus soosib põlistalukinnistute lahku mõõtmist eraldi kinnistuteks ning ohustab pikemas perspektiivis Eesti rahva pärandkultuuri säilimist.

4.      Ausa ettevõtluse piiramine, maaga hangeldamise võimaluste loomine.

Eesti Erametsaliit juhib tähelepanu, et põllumajandustootmine ei ole Eestis litsentseeritud tegevus. Seega ei ole tehingule eelneva kolmeaastase põllumajandustoodete tootmise nõude täitmise puhul tagatud, et kinnistute omandamisest huvitatud isik reaalselt oskab või tahab maad sihipäraselt kasutada. Näiteks saab ettevõtja asemel omandada kinnistu ettevõtte eraisikust osanik, juhataja või aktsionär. Hiljem on võimalik mõõdistada kinnistu väiksemateks katastriüksusteks ja tehingud ikkagi sõlmida. Kuna seadus ei sea piiranguid kinnistu kasutusvaldusega koormamiseks, võib metsaga tegelev ettevõte ka näiteks deklareerida oma majandustegevuses, et on igal aastal müünud 20 kilogrammi kartuleid ja ainuüksi sellega saavutada põllumajandusliku maa ostuõiguse.

5.      Kaose tekkimine seniste tehingute tühistamisel.

Põllumajandusministeeriumi poolse tõlgenduse põhjal võib KAOKS § 3 lõike 1 järgi juba toimunud kinnisasja omandamise kitsendusi rikkuvad notariaalsed tehingud kuulutada õigustühiseks. Tehinguid põllu- ja metsamaaga on tehtud aastaid, seega looks seniste tehingute tühistamine eri osapoolte jaoks kaose ning oleks ka sekkumine vabasse turumajandusse.

Lisainfo. Aira Toss, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees, +372 56 488 601, [email protected]