Post: mulle on pakutud võimalust paigutada sääste põllumajandusse investeerivasse fondi

"Ka mulle on helistatud ühest investeerimisfirmast ja pakutud põllumajandusse investeerimist - öeldi, et need investeerimisfondid panustavad Skandinaavia põllumajandusse, aga ma loobusin sellest pakkumisest. Katsun siin ikka ise oma tööga oma elu kindlustada," kommenteeris Post.

Pensionifond tal on, aga aktsiatesse pole ta raha paigutanud. "Minu kogemus ütleb, et kõige paremad fondid on need, kes kodus üles kasvavad. Elu jooksul tuleb püüda enda asjadesse ise nii investeerida, et saab ka vanas põlves hakkama," kommenteeris ta küsimust põllumajandusse investeerivate fondide kohta.

Küsimusele, kuidas ta hindab põllumajandusse investeerivate fondide perspektiivi ja kas soovitab inimestel, kes ise käsi mullasteks teha ei taha, sinna raha paigutada, vastas piimakarjaomanik kindlasõnaliselt: "Jah, soovitan küll".

"See periood, kus põllumajandus oli ebapopulaarne ja teda ei loetud isegi õigeks majandusharuks, on tänaseks möödas. Maailma rahvastik kasvab, inimesed söövad iga päev. Rikaste suhe muutub paremaks ja hea toidu eest maksjaid on rohkem. Ja ka taastuv energia tuleb suures osas põllu pealt. Kui nafta otsa saab, siis tuleb põllult päikeseenergiat koguma hakata, sellel on suur mõte taga, see võtab aega, aga see on jätkusuutlik ja perspektiivne," argumenteeris Post oma kindlat "jah" seisukohta.

Post tõdes siiski, et põllumajandusse investeerivad inimesed peavad arvestama, et kindlasti on tegu pikaperspektiiviga investeeringuga. "Põllumajandus on pika perspektiiviga, aga üldiselt püsivalt stabiilses kasumis, suuri kasve küll enamasti pole. Täna nt piimahinnad langevad, vilja hindu me veel ei tea. Me ei tea ka, milline tuleb tänavune suvi, aga eelmine aasta nt oli põllumehele hea aasta".

Küsimusele, kas Post ka ise aktiivselt toorainete börsihindu Rotterdamis jälgib, vastas mees, et talle saadavad vahendusfirmad igal nädalal raporti, mis börsil toimub. Kõljala Põllumajandusliku OÜ teravili läheb tema sõnul küll oma karja söödaks, aga nädalas mitu korda jälgitakse rapsi hindu, mida kasvatatakse müügiks. Raps müüakse vahendusfirmadele: Batic Agro, Oilseeds või Scandagra - ikka sellele, kes parimat hinda pakub. Baltic Agro saadab ostetud rapsi Eesti Weroli tehasesse, aga teised panevad ta laevade peale ja saadavad Euroopasse. Hetkel on rapsi hind börsil 383 eurot tonn ja see on möödunud aasta saagi hind. 2014. aasta rapsi saagi hinda veel ei ole ja ennustusi ka veel pole. Hind kujuneb ka selle põhjal, kuidas Hiinas või Brasiilias soja hind on. "Ühe õnnetus on siin tegelikult teise õnn," märkis Post.

Piimamajanduse tõttu jälgib Post börsil ka piima- ja lõssipulbri, juustu ja või hindu. Tema juhitava ettevõtte toodang läheb kõik Saaremaa Piimatööstusesse. Kohalikule turule müüakse 40% ja 60% toodangust eksporditakse. Et riske hallatavana hoida, julgetakse Vene turule müües riskida max 20% käibest, kui see osakaal ka ära kukub, siis ei löö see igapäevast elu sassi. "Hinnad on Venemaal head, aga need tagasilöögid tulevad sealt ikka ja jälle korduvalt ja sellele ei saa loota," möönis mees.

Küsimusele, millisele regioonile maailmas tasub põllumajanduse osas enim panustada, kas Brasiilia kohvile või Hiina riisile, vatsas Post, et tema panustaks ikka lähematele perspektiividele, sest kaugel on tundmatuid asju väga palju, kõige suuremat rolli mängib ikka kliima ja juba Põhja-Euroopaski on põuaga suvel raske üle talve elada. Mis siis veel rääkida Aasia tsunaamidest, tornaadodest ja põudadest. "Meie Põhja-Euroopa piirkonnas on kliimatingimused palju rahulikumad, ma usun, et siin on püsivalt rahulik elu majandamiseks, meil pole suuri tsunaamisid, mis põllumajandust väga raputavad. Eestis on soodne kliima karja kasvatuseks, maa poolest on meil vähe heade piirkondadega piirkondi. Kõige paremad on Eestis Tartu-, Jõgeva ja Järvamaa mullad. Ja tema sõnul võib taimetoitluse propageerimine aeg-ajalt rohkem või vähem esile kerkida, aga liha ja piim jäävad Põhjamaades ka edaspidi põhitoiduaineteks.

Post märkis, et maa on põllumehele kõige olulisem tootmisvahend. Ta kiitis heaks ka endise hansapankuri Indrek Neivelti soovituse, et pensionifondid võiksid investeerida põllumaasse. Post märkis, et tänase seisuga on põllumeestel keskmiselt 57% põllumajanduslikku tootmismaad rendil. Ka tema enda rendi ja omamaa suhe jääb selle näitaja kanti. Kommenteerides uudist, et tänavu on enim kasvanud põllumaa hind Läänemaal, märkis mees: "Lääne-Eesti piirkonnas on konkurents maadel tagasihoidlikum, hinnad madalamad. Jõgeva, Järva Tarumaal oli see hinnatõus juba varem ära". Tema andmetel ostavad täna maid kokku kõik võimalikud tegijad: kinnisvarafirmad, metsafirmad ja nad siis pigem müüvad edasi, kui põllumaa tuleb kaasneva tükina.

Post rääkis, et ka tema on huvitatud põllumaa juurdesoetamisest ja jälgib seetõttu aktiivselt riigioksjoneid, kus võib leida ka palju maamüügiga vahendustasu teenida soovijaid. "Mina ka jälgin oma piirkonna oksjoneid, ka Saaremaal põllumaa hind tõuseb. Aasta algusel oli meie piirkonna maa-ameti keskmine 1400-1500 eurot hektar, tänaseks on sellise hinnaga müüjaid juba raske leida. Maa on siiski ressurss, mida juurde ei teki," ütles mees.

Statistika järgi on 5% Eesti maast välismaalaste käes, põllumehe andmetel aga kontrollivad välismaalased ligi 15% maast läbi farmide näiteks, kus nad on osaluse ostnud. Ühinenud Farmid on näiteks Austria kapitali kontrolli all.

Kõljala Põllumajanduslikul OÜ-l on 23 omanikku, Post on neist suurim. Ka Posti tütar töötab isa juures taimekasvatusjuhina. Väikeosanikud said osaluse üle 20 aasta tagasi, nö kolhoosireformi käigus.

Lõpeks mainis Post, et ka põllumees on täna juba nii heal järjel, et võib endale korra aastas puhkust palmi all lubada. "Tõsi, kui teised inimesed on suvel Eestimaa randades, siis on meil kõige kiirem tööaeg. Meie puhkuseaeg jääb tumedamasse aega ja siis võib lennata mujale päikest otsima," märkis mees.