Eesti Energia lasi Jägala jõkke 5290 noort lõhet

„Kuna kalade kudemistingimused on Jägala jõel Linnamäe tammi ja hüdroelektrijaama tõttu piiratud, kompenseerime looduslikku protsessi igal aastal noorkalade jõkke laskmisega tammist allavoolu,“ selgitas  Eesti Energia taastuvenergia ja väikekoostootmise äriüksuse juht Innar Kaasik.

Vette lastud  kaheaastased lõhe noorjärgud on kasvatatud Põlula kalakasvatuses, noorte lõhede keskmine kaal on 70 grammi. Kõik vette lastud kalad on märgistatud rasvauimede äralõikamisega ning 500 kalal on lisaks individuaalmärgis.

Peale jõkke elama asumist harjuvad kaheaastased kalade noorjärgud uute elutingimustega ja suunduvad seejärel merre. Sellest, et loodusliku protsessi kompenseerimine Jägala jõel toimib annavad tunnistust nii kohalike kui ka välismaiste kalameeste poolt väljapüütud kaladelt pärit märgised, mis on kasvatajatele tagasi saadetud.

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja sõnul on Linnamäe hüdroelektrijaam valla jaoks rohkem kui tehnoloogiline rajatis: „Hüdroelektrijaama kaunilt taastatud ajalooline kompleks on Jõelähtme valla oluline vaatamisväärtus ja turismimagnet. Linnamäe paisjärv koos tammi kohale ehitatud rippsilla ja vaateplatvormidega on nii kohalike elanike kui ka turistide poolt armastatud puhkekoht,“ ütles Umboja. Tema sõnul konkureerib Linnamäe paisjärv külastatavuse poolest  isegi Jägala joa külastatavusega, ületades suviti selle populaarsust.

Linnamäe hüdroelektrijaam ehitati  Jägala jõele 1924. aastal ning see tunnistati Eesti Vabariigi tolle aja kauneimaks tööstusehitiseks. Eesti Energia taastas jaama ajaloolise hoone koos tammiga 2002. aastal. Renoveerimise käigus järgis arhitekt Raine Karp esialgset arhitektuurset stiili ning kogu kompleks sai tagasi 20. sajandi algusaegse välisilme.

Linnamäe hüdroelektrijaama võimsus on tänapäeval 1,15 MW ning aastane elektritoodang ca 7000 MWh aastas, millest piisab aastas umbes 3000 Eesti perele. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kõrgus on ligi 12 meetrit ja laius 145 meetrit.