Kumari looduskaitsepreemia sai ornitoloog Aivar Leito

„Aivar Leito on andnud väga suure panuse lindude uurimisse ja nende kaitsmisesse nii Eestis kui piiri taga. Just tema eestvõttel võeti kasutusele lindude raadio- ja satelliitjälgimine, mis annab linnuteadlastele hindamatuid teadmisi ning kõigile võimaluse vaadata, kus talvepuhkusele lennanud kured või kotkad parasjagu on,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Tunnustatud ornitoloog on uurinud hanesid, laglesid, sookurgi ja väikeste meresaarte linnukooslusi ning lindude rännet ja pesitsusökoloogiat. Aivar on korraldanud paljude kaitsealade linnustiku uurimist, samuti on ta osalenud mitmete kaitsealade loomisel. Ta on üks linnustiku riikliku seire väljatöötajatest.

Eesti looduskaitsemärki antakse välja 2011. aastast. Märgiga tõstetakse esile neid, kellel teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Tänavu said Eesti looduskaitsemärgid linnustiku uurija Mati Martinson, Lahemaa rahvuspargi küla- ja mõisaarhitektuuri taastaja Fredi-Armand Tomps, ihtüoloog Meelis Tambets, loodushariduse edendajad Georg Aher, Ivar Arold ja Helle Kont ning Eesti Loodusmuuseumi botaanika osakonna juhatajana Õie Jaagomäe.

2014. aasta looduskaitsekuu teema on „Mere ja ranniku kaitse“, kus pööratakse tähelepanu Läänemere erilisusele kaitsele. „Kui mõelda Eesti liigendatud rannajoonele, mis koos saartega on kokku üle 4000 kilomeetri, siis ei ole imekspandav, miks elurikkus just mere ääres on nii rikkalik. Selleks, et rikkalik mereelustik Läänemeres säiliks ka tulevastele põlvedele on vajalik, et sellesse panustaks meist igaüks,“ sõnas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

2014 on muu hulgas ka rahvusvaheline Soome Lahe Aasta, mille jooksul teevad Eesti, Soome ja Venemaa ühiseid jõupingutusi Läänemere mereseisundi parandamiseks. Eesti Loodusmuuseumis avatakse täna ka Soome lahe aastale pühendatud näitus, kus saab ülevaate Soome lahe keskkonnaseisundist minevikus ja tänapäeval, selle kultuuriloost ning elukeskkonnast. Näitus jääb avatuks 31. augustini.

Keskkonnaamet korraldab looduskaitsekuul traditsiooniliselt mitmeid üritusi ning tänavu pühendutakse mere ja ranniku kaitsele. Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistid korraldavad kõikides maakondades ekskursioone, matku, loenguid, viktoriine, õppepäevi. Ürituste kohta saab lisainfot Keskkonnaameti kodulehelt.

Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 34. korda ja kestab kuni 5. juunini. Looduskaitsekuud korraldatakse alates 1980. aastast.

Looduskaitsemärkide saajate lühitutvustused:

Georg Aher, keda tunnustatakse loodushariduse edendamise eest, millega on tegelenud üle kolmekümne aasta. Georg alustas Noorte Loodussõprade Maja ringijuhina 1979. aastal. 1990. aastatel viis ta läbi õpetajate loodusalaseid täienduskoolitusi. Haridusministeeriumi kantslerina seisis ta selle eest, et põhikooli ja gümnaasiumi õppekava sisaldaks keskkonna ja säästva arengu teemat. Lisaks on ta juhtind ETVs laste loodussaadet „Looduse lood“ ning Eesti Raadios saadet „Siililegi selge“. Viimasel ajal on ta olnud tegev loodushariduse raadiosaates „Keskööprogramm“, samuti ETV saates „Nähka“.

Fredi-Armand Tomps, keda tunnustatakse aastakümneid kestnud töö eest Lahemaa rahvuspargi küla- ja mõisaarhitektuuri taastamisel ning arhitektuuri- ja looduväärtuste hindamise eest. Tema algatusel hakati Lahemaa rahvuspargi külasid ja talusid inventeerima. Fredi-Armand Tomps koostas Altja küla taastamisplaani ja rekonstrueerimisprojekti, samuti võeti tema eestvedamisel uurimise alla ka Lahemaa mõisad ja asuti neid eesmärgipäraselt taastama.

Õie Jaagomäe, keda tunnustatakse aastakümnete jooksul korraldatud botaaniliste uuringute ja näituste eest. Õie asus Eesti Loodusmuuseumi tööle 1958. aastal botaanika osakonna juhatajana. Õie osalusel on ette valmistatud ligi sada näitust, millel käsitleti taime- ja seeneliike, taimekooslusi ning looduskaitsega seotut. Õie artikleid on avaldatud ka ajalehtedes ja ajakirjas „Eesti Loodus“.  1985. aastal osales Õie Eesti Orhideekaitse klubi asutamisel. Õie aastakümnetepikkune mitmetahuline töö looduse uurimisel on suunanud paljude hoiakuid loodusesse.

Ivar Arold, keda tunnustatakse Eesti loodushariduse edendamise eest. Ivar on organiseerinud mitmeid loodusteaduse eriklasse Taru V Keskkoolis (nüüdne Tamme Gümnaasium) ning koostanud nende jaoks õppeprogramme. Lisaks on ta korraldanud Tartu Ülikooli ja Moskva Ülikooli looduskaitse suvekoole ning algatas Haanja looduspargi rajamise. Ivari monograafia „Eesti maastikud“, mis ilmus 2005. aastal, võib pidada Eesti looduskeskkonna käsitlemise tugiteoseks.

Mati Martinson, keda tunnustatakse linnustiku uurimise ja Sõrve linnujaama tegevuse korraldamise ning loodushariduse arendamise eest. Mati on on vabatahtliku tööna andnud suure panuse Saaremaa loodusväärtuste kaitsesse. Ta taastas Sõrve sääre tipus lindude rändevaatluse ja rõngastamise seisukohalt unikaalse ornitoloogilise tegevuse. Sõrve linnujaamas on ta õpetanud noortele ka lindude määramist, rõngastamist ja elupaigaeelistusi. Lisaks alustas ta Sõrve loodusmuuseumi rajamist, kus on muu hulgas palju lindude sulekogusid, munade ja pesade näidised, herbariseeritud taimi ja samblikke, putukakogusid, kivistisi ja muud.

Helle Kont, keda tunnustatakse pikaajalise ja järjepideva töö eest. Helle töötab Tartu Keskkonnahariduse Keskuses kooliprogrammide juhina. Ta on õuesõppe metoodika üks maaletoojatest. Ta on kogenud metoodik, kes jagab rõõmsalt oma teadmisi ja oskusi noorematele kolleegidele. Töötab ka Luua Metsakoolis ja Eesti Maaülikoolis. Helle on oma teadmisi ja õuesõppe metoodikaid jaganud Narvast Kuressaareni. Helle on mitmete kooliõpikute ja töövihikute kaasautor.

Meelis Tambets, keda tunnustatakse Eesti veeliste elupaikade seisundi parandamises, sealhulgas ka Sindi paisuga kaasnevate probleemide selgitamises ja veeelustiku kaitse korraldamises tehtud töö eest. Meelis on Eesti Loodushoiu Keskuse ihtüoloog. Hinnates kõrgelt Eesti Loodushoiu Keskuse tegevust selles töös peame seejuures tänuga meeles ka varalahkunud venna Jaak Tambetsi suurt panust veeelupaikade kaitse korraldamisse.