2013. aastal kasvatati teravilja kokku 311 000 hektaril. Teravilja kasvupinnast moodustasid suviteraviljad 81% (250,8 tuh ha) ja taliteraviljad 19% (60,2 tuh ha).
2013. aastal on vähenenud taliteravilja kasvupind, selle põhjuseks oli 2012. aasta vihmane sügis, mis takistas taliviljade külvi ning teiseks põhjuseks oli paiguti ebasoodsad talvitumistingimused, millest tulenevalt külvati osadele halvas olukorras taliviljapõldudele kevadel suvivili.
2013. aasta eripäraks lisaks varasele saagile, oli ka see, et kui varasematel aastatel oli osa saaki juba koristusperioodiks ette ära müüdud, siis sel aastal madalate kokkuostuhindade tõttu tootjad seda eriti ei teinud ning ootasid paremat hinda.
Riskide hajutamiseks fikseeritakse tavaliselt kolmandiku teraviljasaagi hind kevadel, kolmandik koristusajal ning viimane kolmandik siis, kui vili on juba laos. 2013. aastal ei olnud aga enamus tootjaid augusti keskpaigaks veel teravilja hinda fikseerinud.
Taliviljade saagikuse languse tõttu jäi 2013. aasta teravilja keskmine saagikus veidi alla 2012. aasta rekordtulemusest, kuid tänu heale suviteraviljasaagile koristati Eestis teist aastat järjest väga hea teraviljasaak. Teravilja kogusaagiks saadi 970,8 tuh tonni ning keskmiseks saagikuseks kujunes 3 121 kg/ha.
Teravilja kogusaagist moodustas oder 45%, nisu 42%, kaer 9% ning rukis 2%. Eelmise aastaga võrreldes on saak suurenenud odral ja kaeral, samas vähenes nisu- ja rukkisaak.
2013. aasta sügisel külvati 2014. aasta saagiks 67,1 tuh hektarit talinisu, 11,8 tuh hektarit rukist ning 4,9 tuh ha tritikut. Taliotra ei külvatud.
Seotud lood
Teraviljatööstuse müügitulu kasvas 2014. aasta esimeses kvartalis suurema sise- ja välisnõudluse tulemusel 16,3%. Kasvu panustasid kõige rohkem pagari- ja õlitööstus, selgub teraviljatööstuse I kvartali ülevaatest.
Põllumajandussaadusi töötlev ja turustav ettevõte Scandagra Eesti soovib kõiki kliente ning koostööpartnereid lõppeva aasta puhul tehtu eest tänada ning kutsub huvilisi informatiivsetele talveseminaridele.